Postitusi: 2825

Suhtumine depresiooni põdevate inimeste haigusesse

Postitatud: 27-11-2015 02:04

Kuskohast jookseb piir? Kas depresioonis olev inimene tuleb sellest välja, kui talle lihtsalt ütelda, et näe, päike ju paistab ja kõik on niiii ninnu-nännu..
Tegemist on meeleseisundiga, see, et teine on kurb või okkaline pikemat aega tasuks mõelda, kas minu sõnad saavad kuidagi aidata, kui üritan talle päikseliselt seletada.. õhk hakkab võnkuma ja deprekas oleva tegelase kõrvakile võnkuma, aga ajukeemia ei muutu kahjus selletõttu, siin aitavad vaid rohud! Samuti selline liigne heatahtlikus ei mõju sellises olekus inimestele hästi, tean ise ja olen rääkinud selliste inimestega pikalt ja külmalt fb kirjakastis.. Pealegi külmalt suhtumine on siiski õigem, vahel natukene lohutada, kui ikka on vaja, kuid sellistele inimestele sõrme ikka ei tasuks anda.. tagajärg võib olla teadagi..

Kõige hullem, mis te saate teha, on sellist inimest sellel perioodil subjektiivselt kritiseerida.. Selline teguviis paneb tal aiukeemia täielikult mässama, seda ka väga halvas mõttes! Rääkisin sellest ka arstiga ja selline käitumine on väär. Tuleneb inimeste pinnapealsusest, nad ei suuda mõista, miks inimene on selline.
Rõhku panen asjaolule, et kui te kedagi tahate aidata, mõelge järele, kuidas ja kas see on vajalik, kas ma tahan seda inimest ikka tõsiselt aidata või ei. Otsustusvõimet peaks niipalju ikka olema. Oma tungiva kriitikaga võite teise lükata kuhugi sügavale musta auku, sealt ta ei pruugi välja tullagi.. nõrgemad võtavad endalt elu!

Postitusi: 14891

Postitatud: 29-11-2015 00:22


minu arvates ei ole siin kasu ka sellest, kui öelda, et mõtle positiivselt jne. tegelikult ei ole see ju nii lihtne, kui inimesel on haigus ja ta nt ei suuda isegi voodist üles tõusta. siis on vaja ikkagi ravimitega sekkumist ja spetsialisti abi. tean, kuidas depressioon võib elukvaliteeti muuta ja loodan, et kõik, kes selle jubeda haiguse käes kannatavad, võtavad end kokku (või siis mõne lähedase abiga) jõuavad ikkagi arstile.
Postitusi: 7653

Postitatud: 29-11-2015 10:55


Ega need rohud ka ei aita, kui seda päikest pilve tagant näha ei taheta.
Postitusi: 4570

Postitatud: 29-11-2015 12:36


depressioon on tõesti väga raske ja keeruline teema. selliste inimestega tuleb ettevaatlikult suhelda..
Postitusi: 2825

Postitatud: 29-11-2015 13:43


Tsiteeritud:

Ega need rohud ka ei aita, kui seda päikest pilve tagant näha ei taheta.


Päikest ei nähta pilve tagant, sest su aju ei saa seda näha, sest su aju ei tooda keemilisi ühendeid, mis sul suunurkadel suunda muudaks, mis tähendab, et see pole inimese võimuses, kas ta tahab, või mitte..

Samamoodi ei saa jalaluumurrdudega inimene joosta (saab kül, kui ta tahaks?)

http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/miks_antidepressandid_ei_aita/
Postitusi: 7653

Postitatud: 29-11-2015 14:10


Kui inimene on haige (depressioonis) ja ta teadvustab endale, et on haige ja soovib terveks saada, siis ta PEAB elus ka häid asju hakkama märkama. Ega muidu terveks ei saa, kui edasi olla koguaeg oma mustade mõtetega. Rohud hoiavad vaid mulli sees. Et terveks saada, tuleb hakata oma mõtteid paremuse poole suunama.
Postitusi: 8979

Postitatud: 29-11-2015 17:30


Depressioonis inimest on keeruline aidata, kuid oluline on, et inimene seda haigust endale ise teadvustaks. Peale seda saavad ka sõbrad ja teised lähedased pereliikmed paranemisele kaasa aidata.
Postitusi: 2825

Postitatud: 29-11-2015 21:58


Tsiteeritud:

Kui inimene on haige (depressioonis) ja ta teadvustab endale, et on haige ja soovib terveks saada, siis ta PEAB elus ka häid asju hakkama märkama. Ega muidu terveks ei saa, kui edasi olla koguaeg oma mustade mõtetega. Rohud hoiavad vaid mulli sees. Et terveks saada, tuleb hakata oma mõtteid paremuse poole suunama.


http://www.bustle.com/articles/95076-8-reasons-the-stigma-about-depression-needs-to-end-because-its-a-disease-not-a-choice
Postitusi: 1110

Postitatud: 29-11-2015 22:22


Isehakanud "arstid", kes endal iseseisvalt kodus depressiooni diagnoosivad vaevlevad teinekord pigem väga tugeva enesehaletsuse käes kui, et reaalse depressiooni. (Jätkem välja need, kellel on tõesti diagnoositud depressioon kui haigus, mitte ta ise ei eelda, et vaevleb selle käes)
Ja ma päris ausalt ei ütle seda, et lihtsalt õel olla. Ühte sellist inimest tean isegi, kes esiti vaevles RÄMEDA enesehaletsemise käes ja nüüd on ta ennast tänu sellele haigeks mõelnud ja elanud. Seal ei olnud isegi küsimus kompleksides vaid lihtsalt selles, et talle meeldis, kui inimesed talle kõiges kaasa tundsid. Nüüd elab fantaasiamaailmas, mille ta endale ise loonud on ja usubki, et elu ongi nii halb, nagu ta teistele on esitlenud. Aga eks ka see ole omaette haigus muidugi
Postitusi: 2825

Postitatud: 29-11-2015 22:35


Ise endale diagnoosida kuidagi, hm.. Pigem jah siis juba niisama meeldib ulguda või vajatakse tähelepanu!
Hea arvamus, kuigi see rohkem on suunatud nn "paberitega inimeste" kohta!

Mul üks facebooki kirjasõber ulgus tükk aega mul postkastis ja kui üritasid küsida, et mis juhtus vms, anti umbkaudseid vastuseid, sallalaa. Igatahes ta väitis, et arstil käib ja rohte võtab, aga midagi ei toimu, miskit ei muutu.. Laulis, et oma kuus korda vähemalt juba käinud rääkimas, rohud ei mõju, aga midagi ette ei võeta. Pärast tuli välja, et ta ise ei võtnud regulaarselt ja vaid korra oli maininud, et rohud vist ikka ei mõju! Nüüd tundub, et on terve! :)
Postitusi: 1374

Postitatud: 29-11-2015 22:36


Vahel mul on selline tunne, et inimene, kes pole seda põdenud, ei hakka ka seda haigust mõistma. Sellist asja, et sa "saad terveks" ei ole olemas. On võimalus, et sa astud positiivsemasse mulli, aga lahti sellest ei saa.

Nõustun sellega, et mingisugune päikesemöla positiivsemaks kedagi ei muuda. Ise olen isegi arsti juurde läinud, aga asi ei toimi. Mina räägin, mida ma tunnen või arvan ja tema räägib kohe vastupidist. Seda, et tegelikult polgi ju nii paha ja vaata teist külge jne. Kui üldse aidata, siis peab esmalt inimest peegeldama ja süübima selle isiku mõttemaailma ning proovima sellest aru saada. Kuidas saab mind aidata inimene, kes mind ei mõista ja veelgi enam - ei püüa mõista?

Otsene peegeldumine (mida ülikooli loengus õppisin) on see, kui nt. isikul on halb päev olnud ja ta väljendab seda sõnadega: "Täna oli maailma halvim päev üldse!" Ja siis sina ütled talle vastu seda, mida tema sulle ütles: "Kohe maailma halvim päev? Mis juhtus?" jne. Siis isik omakorda analüüsib oma sõnu, mida ta sinu suust kuuleb.

Depressiooni versioone on ka muidugi mitmeid. Mõni on päris raskekujuline, teisel kergem ja pole nt. eluohtlik ja ei vaja ravimeid.

Soovitan youtube'i kanalit Kati Morton:
https://www.youtube.com/channel/UCzBYOHyEEzlkRdDOSobbpvw
Tema videod räägivad väga lihtsalt ja konkreetselt vaimsest tervisest ja haiguste vormidest/harudest.
X