Postitusi: 14891

MIS MUL VIGA ON?

Postitatud: 15-04-2014 21:49

Mingil täiesti seletamatul põhjusel olen kuidagi masenduses ja kõik tundub nii halb. Millegipärast on mul tihti pärast mingit suuremat pidu või head perioodi masendus, et kõik oli/on nii ilus ja kuidagi tunne, et see kaob käest.
Samas kui ma mõtlen, tundub, et mul on kõik olemas ja korras elus. Mul on väga armas boyfriend, toredad sõbrad, olen rahul isegi enda kehaga. AGA kui veel edasi mõtlen, avastan, et ei tunne boyfriendi vastu üldse nii sügavaid tundeid, nagu enne, sõpru on terve hunnik, aga kellelegi midagi usaldada ei saa ja kellegagi niisama jalutama minna ka väga ei ole, käime ainult pidudel ja pigem teeme selliseid pinnapealseid asju, jutud on ka küüntest-juustest jms. Südamesõbrannasid kui selliseid on vähe. Pealtnäha on ju kõik korras, aga tahaks, et see masendus üle läheks :(
Postitusi: 238

Postitatud: 15-04-2014 22:35


Su elust on puudu Jeesus Kristus.
Postitusi: 2480

Postitatud: 15-04-2014 22:37


muuda mötlemist ja saad jälle elu nautida;)
Postitusi: 809

Postitatud: 15-04-2014 22:49


Sul on vähemalt bf. :D
Postitusi: 8442

Postitatud: 15-04-2014 23:38


Mine trenni, korista naudi elu:)
Postitusi: 3709

Postitatud: 16-04-2014 07:02


Muuda siis midagi oma elu juures. Peolt peole käimine polegi mingi "äge elu".
Postitusi: 3003

Postitatud: 16-04-2014 08:34


Njaa, eile mu ämm tuli sama teemaga lagedale, süüdi olevat tema arvates siis täheseisud. Aga see nn keeruline tähtede seis pidavat mai keskpaigaks mööduma, siis on jälle kõik hea:D
Postitusi: 31784

Postitatud: 16-04-2014 08:42


Ellu on ehk mingit muutust vaja. Rutiinne elu võib selliseid tundeid vahest tekitada.
Postitusi: 303

Postitatud: 16-04-2014 09:41


Tsiteeritud:

Su elust on puudu Jeesus Kristus.


absoluutselt
Postitusi: 4928

Postitatud: 16-04-2014 10:00


alusta sellest, et mõtle positiivselt.
Postitusi: 793

Postitatud: 16-04-2014 11:33


Mõistan sind. Ise olen olnud samas olukorras kus tundus, et elus ei olegi midagi rohkemat kui töö ja kodu-töö-kodu-töö-kodu-töö ja siis vahepeal näeb ka selles virrvarris elukaaslast ning sõbrad helistavad ainult siis kui kuskile peole minek ja siis ka ei ole nende jaoks aega, sest oleks vaja töö ära lõpetada. Lahendasin olukorra enda jaoks nii, et ei võta enam tööd nii tõsiselt ja püüan rohkem aega pühendada elukaaslasele. Sõpradele helistan ise ja kutsun neid trenni, teatri, kinno, jalutama, ujuma jne.Muidugi oleks tore ka pidudel tantsimas käia aga mitte nii tihti kui nemad seda teevad.
X