Postitusi: 1

Ei jõua enam..

Postitatud: 23-07-2012 11:43

Olen ka varem siia kirjutanud.Elame mehega koos,tal on ka eelmisest suhtest laps kes on alles paari aastane.Sünnitan ka ise varsti.Rasedust on juba 8 kuud.Mees käib aga harva kodus sest ta töötab välismaal.Kuskil 4 nädalat on ta välismaal ja ühe nädala kodus.Terve see aeg olen pidanud üksi hakkama saama tema lapsega. Ei ma ei vigise ega vingu,sest ma tean et ma olen lapsele ema eest keda tal pole kunagi olnud.Laps on väga armas.Muret teeb aga see,et ma tahaksin vahel puhata.Kõik see aeg olen igapäev pidanud olema lapsega koos.Hommikuti temaga koos ärkama kell 6 , sest teda ei saa ju järelvalveta jätta.Pool rasedusest iiveldasin ainult, ka siis pidin üksi hakkama saama.Olen mehele rääkinud, et las ta vanemad võtavad lapse paariks päevaks enda juurde, et saaksin lihtsalt paar päeva endale pühendada. Ta vanemad ei ela ka siit üldse mitte kaugel. Mees saab sellest aru kuid alati kutsutakse ka mind sinna vanemate juurde kaasa kui laps peaks minema. Ja ikkagi pean mina enamus ajast teda seal vaatama.Aga ma lihtsalt ei jõua enam, ma muutun lapse vastu halvaks, sest ma olen koguaeg väsinud. Kui laps lõuna aeg magab,siis mina magada ei saa, sest see aeg teen süüa ja koristan. Õhtuti ei saa aga eriti und, aga eks see raseduse lõpus vist nii ongi.Hommikul aga kui ärkama pean, siis on nii suur väsimus. varem olid ka proovid arsti juures korras, aga nüüdseks on hemoglobiin madal ja vererõhk samuti.
Minu vanemad elavad aga siit kaugemal ning kui ma nendel juurde oleks vahel harva läinud,siis on muidugi laps minuga kaasas. Ma ei teagi enam mis tunne on kui oled välja puhanud ja rõõmus. Igapäev ainult nutan ja mitte keegi aru ei saa, et mina vajan ka puhkust.
Keegi ehk aidata ei saagi, aga vähemalt sain südamelt ära räägitud.
Hakkas natukenegi parem.
Postitusi: 6155

Postitatud: 23-07-2012 12:01


Rasedus teebki su emotsionaalseks. Ja sa saad ise mehe vanemate käest küsida, et kas nad saaks hoida seda last. Mina magaksin koos lapsega lõunauinakut hiljem saab koristada ja süüa teha. Kui sa juba enne sünnitust mõtled, et vajad puhkust, siis ma ei kujuta ette, kui sul väike beebi ka veel on. Saad endale sünnitusjärgse depressiooni. Loodan, et olukord paraneb!
Postitusi: 6052

Postitatud: 23-07-2012 12:06


Aga palu kenasti mehe vanematelt, et nad lapse enda juurde võtaksid paariks päevaks, selgita probleem ära.
Postitusi: 784

Postitatud: 23-07-2012 12:07


Kas Sa mõnda enda sõbrannat ei saaks paluda, et ta päevakese seda last vaataks?
Postitusi: 509

Postitatud: 23-07-2012 12:09


Räägi ise mehe vanematele ja ütle konkreetselt et sa oled nii läbi omadega ja tahaksid paar päeva puhkust. Kui kohe kohe on teine laps tulekul, siis läheb sul veel raskemaks varsti ja kui ennast välja ei saa puhata siis võib sinust tõeline närvipundar tulla ja muutud laste vastu tahtmatult veel vastikumaks. Võibolla leidub mõni sõbranna kes saaks põnniga aegajalt tegeleda?
Postitusi: 8165

Postitatud: 23-07-2012 12:10


Räägi mehe vanematega, et Sa oled väsinud. Viimast kuud rase ja Sind kurnab väga see kõik ära. Kasvõi 2 päeva iseendaga oleks Sulle suureks abiks. Või siis kui elukaaslane Sul tuleb koju, las ta võtab ise enda lapse kaasa ja läheb koos tollega paariks päevaks enda ema - isa juurde.
Postitusi: 8979

Postitatud: 23-07-2012 17:34


Räägi enda vanematega, et nad vaataksid lapse järgi mõned päevad. Rasedus tekitabki emotsioone.
Postitusi: 23565

Postitatud: 23-07-2012 17:40


kus siis lapse oma ema on???
aga räägi mehe vanematega et nad kasvõi üheks päevaks lapse omajuurde võtaksid et sina saaksid välja magada end
X