Postitusi: 378

raseduse katkemine..

Postitatud: 16-04-2012 17:25


Kas on teil olnud raseduse katkemist ?
Kirjutage oma kogemusi.. (kui kaua te olite rase, millised olid valud jne)
Postitusi: 378

Postitatud: 20-04-2012 15:26


Tsiteeritud:

11 nädalat.õhtul pingutasin tööl natuke üle ja hommikul hakkasid kohutavad valud kõhus.samal päeval oli ka arsti juurde minek.vaatas mind üle, saatis UH-sse jne.öeldi, et muretsemiseks pole põhjust, et kehad käituvad erinevalt.(raseduse algus oli juba piinarikas, pidevad oksendamised, uni, kõrvetised jne.) pidin viis päeva hiljem arsti juurde tagasi minema.kolm päeva hiljem hakkas määrima, õhtul läksin erakorralistesse, sõimati nägu täis, et mida ma seal teen ja minusuguseid ''ettekujutajaid'' käib päevas miljon tükki.vaidlesin seal kaks tundi, et ma ei lähe kuskile ja tahan, et mind üle vaadatakse.lõpuks sain löögile ja tunni pärast tehti puhastus.


Mu arust on nii nii palju selliseid nõmedaid arste kes ei viitsi oma tööd teha..
neid peab alati ähvardama kaebama minemisega kui tahad saada õiget ravi ja hoolt...
Postitusi: 6621

Postitatud: 20-04-2012 15:32


Õnneks teadlikku ei ole küll olnud. Loodan, et ei pea sellega ka kunagi elus kokku puutuma.
Postitusi: 378

Postitatud: 20-04-2012 15:48


Tsiteeritud:

Õnneks teadlikku ei ole küll olnud. Loodan, et ei pea sellega ka kunagi elus kokku puutuma.


See on ikka üks väga jubedaid asju tglt isegi kui see polnud planeeritud..:(
Postitusi: 378

Postitatud: 20-04-2012 15:48


Tsiteeritud:

Õnneks teadlikku ei ole küll olnud. Loodan, et ei pea sellega ka kunagi elus kokku puutuma.


See on ikka üks väga jubedaid asju tglt isegi kui see polnud planeeritud..:(
Postitusi: 24923

Postitatud: 20-04-2012 15:55


Tsiteeritud:

Tsiteeritud:

11 nädalat.õhtul pingutasin tööl natuke üle ja hommikul hakkasid kohutavad valud kõhus.samal päeval oli ka arsti juurde minek.vaatas mind üle, saatis UH-sse jne.öeldi, et muretsemiseks pole põhjust, et kehad käituvad erinevalt.(raseduse algus oli juba piinarikas, pidevad oksendamised, uni, kõrvetised jne.) pidin viis päeva hiljem arsti juurde tagasi minema.kolm päeva hiljem hakkas määrima, õhtul läksin erakorralistesse, sõimati nägu täis, et mida ma seal teen ja minusuguseid ''ettekujutajaid'' käib päevas miljon tükki.vaidlesin seal kaks tundi, et ma ei lähe kuskile ja tahan, et mind üle vaadatakse.lõpuks sain löögile ja tunni pärast tehti puhastus.


Mu arust on nii nii palju selliseid nõmedaid arste kes ei viitsi oma tööd teha..
neid peab alati ähvardama kaebama minemisega kui tahad saada õiget ravi ja hoolt...


sellised arstid on küll ebanormaalsed...kui raske krt on inimene siis korra läbi vaadata mitte teda ettekujutajaks sõimata ja koju saata..mõnel kes ei julge vastu hakata võib selline asi enda jaoks kurvalt lõppeda kui lähebki koju istuma ja ootama, et mis saab siis...
Postitusi: 615

Postitatud: 09-07-2012 11:52


Ei ole olnud õnneks.
Postitusi: 8

Postitatud: 06-08-2012 10:48


Mul katkes rasedus kusagil 18ndal nädalal, avastati alles 21sel korralises UH-s. Mitte midagi polnud halvasti, enesetunne oli hea, ei osanud halba aimata ja kui siis öeldi, et süda ei löö, oli esimene reaktsioon, et see pole võimalik. Kui olin ämmaemandale öelnud nädal ennem, et ei tunne eriti liigutusi, siis öeldi, et nii vara ei pruugigi tunda, ometi polnud see mul esimene sünnitus. Sünnitus kutsuti esile, mis kestis 7 tundi ja kuna loode oli juba nii kaua surnud, ei leitud põhjust, miks. Väga raske on, eriti nüüd, kui pole teada kindlalt mis juhtus, ikka kohe süüdistan ennast. Äkki pingutasin üle, arst küll ütleb, et see ei ole võimalik, aga ikkagi tunnen süüd. Nii väga ootasime seda pisikest, nüüd ei tea, kas enam julgeb ja tahab veel ühte. See on väga valus, tahaks rääkida, aga ei tea kuidas sinusse suhtutakse, äkki mõeldakse, et mis sa hädaldad, ta oli veel nii pisike, aga ta oli ju meie beebi ja me nii väga tahtsime teda. Lisaks kõigele on masendus nii suur.
Postitusi: 9480

Postitatud: 06-08-2012 11:03


Minul katkes kuskil 9-11 nädala vahel, täpselt ei tea, sest kui rasedus katkeb, siis loote tagasiareng on väga kiire. (ja selleks ajaks kui haiglasse jõudsin, oli loode kõigest 8 nädala suurune). Kodus hakkas veritsus, kiirustasin haiglasse, kus tehti uh ja seal öeldi, et südamelööke ei ole enam. (Pakuti op, tabletid ja kodus ootamine- arst veel ütles, et võta mõtlemisaega, mine koju ja siis otsusta. Järgmise päeva hilisõhtul siis wc minnes, kukkus aga suur klomp potti) (Paljud naised ei teagi et on rasedad, kuna rasedus katkeb väga varajases staadiumis)
Postitusi: 572

Postitatud: 27-08-2012 18:06


Oli esimene rasedus katkenud, 8-as nädal jooksis, lihtsalt hakkas hommikul määrima, algul arvasin et lihtsalt mingi määre nagu võib juhtuda raseduse algul mõnel... Õhtul hakkas vaikselt valutama, siis alles ütlesin emale üldse, et rase olen. Järgmine päev olin veel kodus valudega, õhtuks sõitsime Tartusse EMO-sse, ja autost väljudes tundsin kuidas mingi tükk välja kukkus, siis mõistsin, et see on lõpp. Siis vaadati mind üle ja öeldi et iseeneslik abort, et teadmata põhjusel loode areng katkeb jne.. Anti tablett et emakas lõpuni puhastuks ja peale toda valusid enam polnud, ja veritses mingi 3 päeva aind.
Teine rasedus kestis normaalselt ja nüüdseks mul tubli 8 kuune beebi süles ;)
Postitusi: 7885

Postitatud: 22-09-2012 22:33


ei tea mitmes nädal oli. ma soovisin sel hetkel kogu hingest et see probleem haihtuks ära. mina polnud valmis, kõik oli valesti. ja siis katkeski. erilisi valusid polnud aga palaviku viskas umbes 40 kraadi peale, ma ei suutnud ennast liigutadagi. järgmine päev olin juba täiesti vormis ja normis.
X