Postitusi: 10165

Mida ootad kunstilt?

Postitatud: 21-04-2011 21:50

See teema on pühendatud neile, kelle kultuurihuvi ei piirdu igakuisest Cosmopolitanist või Kroonika viimasest väljaandest piltide vaatamisega.

Kõik ühiskonna liikmed tarbivad igapäevaselt mingit kunstivormi - kes teadlikult, kes mitte. Antud teemapüstitusega tahaks aga natuke selgust tuua, millised on meie ootused kunsti osas. Kas me soovime, et see peegeldaks, vormist ja meediumist sõltumata, praegust/endist/tulevast ühiskonna seisu, oleks inimhinge peegliks või pakuks lihtsalt adekvaatset meelelahutust? Kas kaunite kunstide tarbimine peaks tarbijas tekitama esteetilist naudingut? Või piisab lihtsalt ilusast klantspildist seinal?
Kuidas üldse eristada kunsti millestki, mis ei ole kunst? On seal üldse vahet või saab kõike siin maailmas kunstina käsitleda?

Adekvaatne arutelu igati teretulnud.
Postitusi: 4651

Postitatud: 22-04-2011 13:31


kunstilt ootan mingit laengut - positiivset tunnet(tuju), uusi kogemusi-mõtteid, ja kõike mis sellega kaasas käib. Lühidalt siis.
Postitusi: 2651

Postitatud: 22-04-2011 14:08


minu jaoks on kust see mida igaüks ikka järgi ei tee, kui ei ole kunstnik siis ei ole ka tavaliselt pealehakkamist ja fantaasiat, aga kuidagi ilma pingutusteta taban ära amatööri tööd/pildid ja niisama müügiks tehtud asjad (võib lugeda ka "kitsh" :) või haltuura)

no head asja jääb ju kohe vaatama, pilk kisub peale pikemaks, kuid tähelepanu järkub ainult siis detailseks imetlemiseks kui on aega ja objekte vähe, Louvres ja Vatikanis lihtsalt on üle-küllus kuubis mis väsitab ....;)
Postitusi: 6840

Postitatud: 22-04-2011 14:12


Kas kaunite kunstide tarbimine peaks tarbijas tekitama esteetilist naudingut?
Aga teatavasti varieeruvad esteetilised väärtused väga palju kultuuriti ja ka personaalsel tasemel. Ma ei arva, et kunst peab alati esteetilist funktsiooni kandma, pigem Viktor Šklovski teooria kohaselt tekitama kummastust ehk panema inimest selle kunstiteose üle mõtlema.
Või piisab lihtsalt ilusast klantspildist seinal?
Kindlasti mõnele piisab. Arusaam kunstist on igal inimesel erinev ja kuigi mõni sellist nö klantspilti kunstiks ei pea, võib ootamatult talle see meeldida. Olen ka ise avastanud, et mõni minu silmis täielik sokerdis hakkab ühel hetkel meeldima. Ja oleneb ju ka, et mis eesmärgil pilti kasutada. Kas sa tahadki pilti, mida vaadata ja mõelda selle tähenduse üle või see lihtsalt sobib nii kuradi hästi su diivani ja vaibaga.

Kuidas üldse eristada kunsti millestki, mis ei ole kunst? On seal üldse vahet või saab kõike siin maailmas kunstina käsitleda?
Jah, kõike võib nimetada kunstiks ja ka mittekunstiks, sellist keelamist-lubamist siinkohal ei ole. Oleneb esteetilistest väärtustest, mis võivad ajapikku seitsmes suunas muutuda. Mis oli eile kunst, pole seda enam homme ja vastupidi. Seega mingit lõplikku kinnitust, et see on kunst ja selleks jääbki, pole mõtet vist väga anda.

Mina ootan kunstiteoselt, et ta oleks uudne, samas võiks ikka silmale ilus olla vaadata. Aga no vahepeal mulle just meeldivad mingid rögaoksepildid ja mädanevad laibad.. no kuidas tuju on eksole. Aga, mida ma just ise kõrgelt hindan, on töö kvaliteet. Kui on korralikult tehtud, siis võib olla seal kujutatud ükskõik mida ja mulle meeldib. Samas mingi ilus liblikas, mis on plötserdades tehtud... no ei ole ilus enam ja kunstniku pühendumus on ka küsitav.



Postitusi: 1800

Postitatud: 22-04-2011 14:30


Olenemata sellest, mida soovime, peegeldab kunst alati praegust ühiskonna seisu, teadlikkust ja soove. Ise ootan kunstilt isikupära, arengut ning seda miskit, mis paneb teose üle järele mõtlema. Samuti on oluline meelelahutuslik pool: kaua sa ikka vaatad/kuulad kui igav on ja emotsioone ei teki.
Enda jaoks ei ole veel paika pannud, kust jookseb piir kunsti ja mitte kunsti vahel, suuresti sõltub see siiski vaatlejast ning sellest, mis eesmärgiga teos tehti. Pelgalt head kopeerimisoskust siiski eriliseks andeks ei pea.
Postitusi: 16549

Postitatud: 22-04-2011 18:47


..hea teema. kui räägime teatrist ja kinost, siis tahan, et see mind kuidagi puudutaks, paneks mõtlema, avaks võibolla uue vaatenurga, siin ma kannatan küllalt palju ka räigust, vägivalda, meeleheidet kui seda on tulemuse saavutamiseks vaja..maalikunstis jälle eelistan helgust ja ilusaid värve, siin tahaks, et silm puhkab ja ilu päästaks maailma, ekpressionism mind väga ei köida, mmm...samas kui mõni pieta on ka korralikke emotsioone tekitav..
Postitusi: 462

Postitatud: 30-05-2011 21:20


Tsiteeritud:

..hea teema. kui räägime teatrist ja kinost, siis tahan, et see mind kuidagi puudutaks, paneks mõtlema, avaks võibolla uue vaatenurga, siin ma kannatan küllalt palju ka räigust, vägivalda, meeleheidet kui seda on tulemuse saavutamiseks vaja..maalikunstis jälle eelistan helgust ja ilusaid värve, siin tahaks, et silm puhkab ja ilu päästaks maailma


Liiga palju sellega nõus, et mainimata jätta!! ;)
Postitusi: 16

Postitatud: 31-05-2011 11:22


Elulised teosed on head. Need, mida saab seostada enda läbikogetuga. (Käib nii raamatute, filmide, teatri, fotograafia kui kujutava kunsti kohta.)
Mõneti šokeerivad teosed, need, mis kujutavad maailams toimuvat/toimunut ja panevad sellele mõtlema, puudutavad.
Lihtsalt väga hästi ja/või realistlikult tehtud asjad (fotod, maalid, joonistused, skulptuurid, keraamika, ehted jne.) panevad alati imetlema autori andekust ja oskusi.

Hmm. Mind on näitustel alati häirinud sellised teosed millest on raske aru saada. Tundub, et osad neist ongi tehtud kiiruga, et näituse avamiseks ikka midagi valmis saaks ja et oleks mida näidata. Pildist ei paista justkui seda ideed ja kõrvalolev tekst ei seostu ka kuidagi sellega. Aga samas võib see kellelegi teisele väga sügavamõtteline tunduda.
Postitusi: 473

Postitatud: 31-05-2011 12:07


minu jaoks on hea (kunsti)teos see, mis lahutab mu meelt, paneb mõtlema või inspireerib. tore oleks kui kõike kolme:)
Postitusi: 7126

Postitatud: 31-05-2011 12:19


Kunstilt ootan positiivset elamust :)
Postitusi: 5988

Postitatud: 31-05-2011 23:04


Kuna ma olen ise abstraktne inimene siis hindan ka just sellist kunsti mis ei suru peale teatud kindlaid raame, vaid annab igale vaatajale võimaluse näha või tõlgendada seda täpselt nii nagu tema oma peakeses asju kokku paneb - ilma, et keegi saaks teda eksimises süüdistada. See kehtib kõiges, kuid näiteks väljendub minupuhul see eriti hästi just lembusega aktifotode ja abstraktse kunsti näituste vastu. Olen kirjutanud neist ka esseesid ja oma nägemiste ja tõlgendustega alati üllatanud - nii positiivselt kui ilmselt ka oma liiga otsekoheste sõnade tõttu veidi shokeerivalt.
X