Postitusi: 2618

Tüli suhtes

Postitatud: 16-07-2010 21:00

Kuidas suhtute tülitsemisse? Kas tüli on suhte ainult negatiivne element v6i ka positiivne ja edasiviiv j6ud?
Millised tülid on teil partneriga ja kui tihti? Millest nad tekivad? Kuidas nad lahenevad?
Kas teil on p6him6ttelisi erimeelsusi, milles te iialgi üksmeelt ei saavuta v6i niisama nägelused teemal "vii oma sokid ise masinasse"?
Postitusi: 292

Postitatud: 08-12-2012 13:25


Tüli ei ole hea sõna, eelistan lahkarvamust või erimeelsust. Ühtegi erimeelsut pole pidanud lahendama hääle tõstmisega. Üldiselt olen arvamusel, et kui tegu pole mingi väärikuse või elu ja surma küsimusega, siis pole väga mõtet vaielda. So what kui ta jätab oma sokid vedelema, need on ju sealsamas põrandal minu sokkide kõrval, jube häda neid siis üles korjata, kui ma ise juba kummardan :D
Postitusi: 1890

Postitatud: 08-12-2012 14:19


Sokkid vedelemas või et ma et potti jätsin köögis pesemata- need on pisiasjad; see et naine teeb nädalavahetuseks plaanid ära juba, kuid mees avastab et ta peab siiski laupäeval pool päeva töötama, on lahkarvamus.

Ja tüli on ainult siis, kui tegemist on probleemiga, mis puudutab kõnelause suhte fundmentaalseid inimesi- et kui tekkib küsimus, miks me üldse koos oleme ja kas me tahame koos olla- sellisel juhul on tegemist alles tüliga minu jaoks!
Postitusi: 292

Postitatud: 08-12-2012 14:23


Tsiteeritud:

Ja tüli on ainult siis, kui tegemist on probleemiga, mis puudutab kõnelause suhte fundmentaalseid inimesi- et kui tekkib küsimus, miks me üldse koos oleme ja kas me tahame koos olla- sellisel juhul on tegemist alles tüliga minu jaoks!


No kui on vaja mingite perioodide tagant tülitseda teemal, et mille pagana pärast me üldse koos oleme...no sorry, mina ei ennusta sellistele suhetele pikka õnnelikku iga või on need inimesed tõesti koos, kuna lahkuminemiseks (kolimiseks) pole lihtsalt raha.
Postitusi: 1890

Postitatud: 08-12-2012 14:32


Selle koha pealt ma nõustun, et kui tõesti teatud perioodi tagant selline asi kordub, siis milleks kogu seda jama taluda?

Samas, kui suhe on noor ja värske ja mõlemad on kaks kõva kivi, kes heameelega järele ei anna ning üks oluline diskussiooni teema on see naisosapoole poolt, et miks ma nii vähe tähelepanu saan- peamine probleem suhete puhul minu arusaamist mööda- vähemalt nooremas eas ja peale asja läbi arutamist ja selgitamist ta ikka teatud aja möödudes väidab, et minu poolsed edusammud ei ole piisavad tema jaoks, kuid samas tunded on endiselt sügavad siis võib kujuenda situatsioon kus suhe otsekui toimiks, inimesed on peaaegu õnnelikud, kuid periooditi esineb tõsisem tüli tähelepanu teemal, mis lõppeb väikeste edusammudega, siis ikkagi võib sellele suhtele ka edulootusi panna, kui mõlemad osapooled lõpuks siiski tunnevad, et pingutused peavad olema mõlema poolsed ja tulemused ilmnevad pikema perioodi vältel...
Postitusi: 4300

Postitatud: 08-12-2012 14:40


pigem negatiivne, ei ole mingi edasiviiv jõud:P
Postitusi: 2205

Postitatud: 08-12-2012 14:44


"Ei tülitse ainult ükskõiksed" ... mulle meeldib see lause:) Kui tülides suudetakse lahenduseni jõuda, siis pole probleemi, kõigil tuleb ette.
Postitusi: 292

Postitatud: 08-12-2012 14:50


Pagan, nüüd saan ma küll naiste rämeda sõimu osaliseks... aga see ei takista mul ometigi oma arvamust avaldamast :D

Inimesed (eriti naised) on noorena täis särtsu, enesekindlust. Feminismi liikumine on naistele teinud karuteene, kuna äärmuslased on asja nii kaugele viinud, et naistel peab olema sõnaõigus igal pool ja igas olukorras. Liikumine on arenenud selles suunas, et naised arvavad, et neil on õigus ja kohustus igal ajal pükse omas jalas hoida, see aga on meestele...viisakalt öeldes alandav. Naised ajavad sõnavabaduse segamini pideva kritiseerimisega, mida nad lahkesti ka teevad (küll vedelevad sokid, küll mees peab tal käest kinni hoidma siis, kui naine seda tahab, küll peab mees käsu peale prügi välja viima, küll ostis mees vale pesupulbri, küll on mehel kole lips ees jne jne). Naised arvavad, et nad ainult aitavad, kuid tegelikult jääb mehele lõpuks tunne, et ta ei tee mitte midagi õigesti ja aja jooksul hakkab lihtsalt trotsist naist ignoreerima/kiusama/solvama...

Kui naised õpiksid oma suu kinni hoidma teemadel, mis tegelikult pole üldse tähtsad, siis tunneksid mehed ka end rohkem nagu prints valgel hobusel ja näeksid rohkem vaeva naise õnnelikuks tegemisel.

Ma ei ütle seda, et naine peab nüüd õnnetu näoga sussi alla ronima ja tal pole mitte mingit sõnaõigust. Naine peab oma arvamust avaldama küll, kuid seda oma soovi näol, mitte kritiseerides ning kasutades käskivat/tingivat kõneviisi.

On ikka suur vahe küll, kas :"Miks sa mind kunagi kinno ei vii?" või "Kallis, ma tahan täna kinno minna."
Postitusi: 1890

Postitatud: 08-12-2012 14:58


Emantsipatsiooniprotsessi algus 19. sajandi lõpus oli normaalne- üks selle liikumise soovi oli näiteks tänapäeval nii elementaarne täielike kodanike õiguste andmine naistele; samas ka pärimisõigus näiteks. See oli normaalne, ühiskondlike arengute loogiline jätk; seevastu 20. sajandi teises pooles alanud feminismi liikumine on pigem juba hälbe alla liigitatav- eriti selle äärmuslikumad vormid ja sõnavõttud, mis tahavad lausa erinevad sood niiöelda paberi peal ära kaotada... :D


Suhte alus on ikkagi see, et pole vahet, kelle jalas on püksid tegelikult, kes vastutab rohkem; kes organiseerib kodus rohkem- alus on see, et vajadusel suudetakse ajutiselt rolle vahetada nii et mees saab tunda end mehena ja naine naisena...
Postitusi: 1890

Postitatud: 08-12-2012 15:00


Tsiteeritud:

Pagan, nüüd saan ma küll naiste rämeda sõimu osaliseks... aga see ei takista mul ometigi oma arvamust avaldamast :D

Inimesed (eriti naised) on noorena täis särtsu, enesekindlust. Feminismi liikumine on naistele teinud karuteene, kuna äärmuslased on asja nii kaugele viinud, et naistel peab olema sõnaõigus igal pool ja igas olukorras. Liikumine on arenenud selles suunas, et naised arvavad, et neil on õigus ja kohustus igal ajal pükse omas jalas hoida, see aga on meestele...viisakalt öeldes alandav. Naised ajavad sõnavabaduse segamini pideva kritiseerimisega, mida nad lahkesti ka teevad (küll vedelevad sokid, küll mees peab tal käest kinni hoidma siis, kui naine seda tahab, küll peab mees käsu peale prügi välja viima, küll ostis mees vale pesupulbri, küll on mehel kole lips ees jne jne). Naised arvavad, et nad ainult aitavad, kuid tegelikult jääb mehele lõpuks tunne, et ta ei tee mitte midagi õigesti ja aja jooksul hakkab lihtsalt trotsist naist ignoreerima/kiusama/solvama...

Kui naised õpiksid oma suu kinni hoidma teemadel, mis tegelikult pole üldse tähtsad, siis tunneksid mehed ka end rohkem nagu prints valgel hobusel ja näeksid rohkem vaeva naise õnnelikuks tegemisel.

Ma ei ütle seda, et naine peab nüüd õnnetu näoga sussi alla ronima ja tal pole mitte mingit sõnaõigust. Naine peab oma arvamust avaldama küll, kuid seda oma soovi näol, mitte kritiseerides ning kasutades käskivat/tingivat kõneviisi.

On ikka suur vahe küll, kas :"Miks sa mind kunagi kinno ei vii?" või "Kallis, ma tahan täna kinno minna."


Sinu 15 minutit kurikuulsust saabub varsti...;)
Postitusi: 1241

Postitatud: 08-12-2012 15:09


Jah, aga kui tekib olukord, kus naine ütleb ilusti, et ma tahaksin täna kinno minna, aga mees ütleb, et ta ei viitsi ning naine jääbki ootama seda aega, kui mehel lõpuks see viitsimine tuleb?
Ja nii ju ka mehele ei ütle, et kallis, mulle meeldiks üks ilus kimp lilli. Mida teha siis, kui mees ongi tõesti selline mühkam, kes ei saa ka ümbernurga jutust aru ning ei mõista, et naine sooviks mõnes kodutöös abi või mõnikord ilusat lilleõit kingituseks.
Siis tahakski küsida, et "miks sa mulle midagi ilusat ei kingi" või "kas on raske neid sokke ära koristada". Ma tean selliseid mehi ning nad on nii lebosse ennast suhtes lasknud et ei aita tavaline vihjamine, ilusti palumine ega ka vingumine.
Siinkohal budunaiste lemmiklause "jäta selline mees maha" ei ole lahendus, mida ma kuulda soovin =D
X