Postitusi: 27773

Kas petmisest tuleks rääkida?

Postitatud: 14-03-2010 21:18

Tegu on tehtud, kahetusus närib hinge ja pidevalt painab mõte: kas vale teguviis tuleks kallimale üles tunnistada?

Mida arvad Sina - Kas petmise peaks kallimale üles tunnistama? Miks üldse petetakse? Kas selleks, et suhtes on midagi puudu või tahetakse ka teised ära proovida?

Postitusi: 1765

Postitatud: 14-03-2010 21:26


Kindlasti tuleks ära rääkida, sest vaerm või hiljem tuleb tõde niikuinii välja.
Ei saa aru inimestest kes petavad..see on ju inimese täielik alandamine .. ise veel sealjuures räägivad, et armastavad.. :D
Mina pole kunagi inimest petnud..keda olen tõeliselt armastanud..
Praegune suhe on kestnud 2 aastat ja pole mitte sõmeotsagagi teist näppinud.. ei suudaks inimest niiviisi alandada ja talle haiget teha.
Postitusi: 970

Postitatud: 14-03-2010 21:41


Kindlasti tuleks ära rääkida.
Seda miks inimesed petavad, mina ei mõista. Kas tõesti ei suudeta ühele inimesele truu olla? Aga milleks siis üldse suhe luua? Ja kui suhtes midagi puudu on, kas tõesti ei ole võimalik enam asjadest rääkida, et on vaja kohe kellegi teise voodisse hüpata:S Kui asjadest on rääkida ei suudeta, siis järelikult on suhe läbi, milleks enam oma partnerit alandada.
Veel asi, mis pole minu arvates mingid argumendid: See lihtsalt juhtus, ma tõesti ei tahtnud; Ma olin nii purjus, ma ei teanud mis ma teen jne. Kuidas on võimalik kellegi voodisse juhuslikult ja kogematta? Ja miks on vaja ennast nii täis juua, et enam aru ei saa, mis toimub? Ei tee enam oma kaasal ja võõral vahet?
Minu isiklik suhtumine: Ma ei peta oma kaaslast esiteks sellep. ma armastan teda. Kui ma teda petta suudaks, siis ma järelikult ei armastaks piisavalt. Teiseks kuna ma austan teda liiga palju, et midagi sellist teha. Ja kolmandaks, on mul liiga palju eneseväärikust, et oma kaaslast petta. Võin kätt südamele pannes öelda, et mul pole ühtegi juhusuhet ega kõrvalhüpet olnud ja võin ka täiesti kindlalt väita, et seda ei juhtu kunagi. Ja kuidas ma selles nii kindel saan olla? Mu ego ja eneseväärikus saadavad mind surmani:D Minu põhimõtted selles valdkonnas pole karvavõrdki muutunud ja ei muutu ka. Purjus peaga ka midagi juhtuda ei saa, kuna ma ei joo mitte tilkagi alkoholi:D Ja lisaks sellele kõigele ei teeks ma selliseid asju juba sellepärast, et nii paljud väidavad, et kunagi ei tea.. Tean ikka küll:D
Postitusi: 1090

Postitatud: 14-03-2010 22:12


Mina olen küll nii süüdimatu,et räägin vaid siis kui mees on ise millegagi hakkama saanud või kahtlustan,et on...
Postitusi: 2750

Postitatud: 14-03-2010 22:13


Kindlasti tuleks sellest rääkida, olenemata tagajärgedest
Postitusi: 1063

Postitatud: 14-03-2010 22:14


Targem on ikka ära rääkida. Siis on hullem variant ju kui see kuskilt välja peaks tulema.
Postitusi: 1350

Postitatud: 14-03-2010 22:15


vahet ei ole eriti, kellad on suhtega nii kui nii peale seda.
Postitusi: 2052

Postitatud: 14-03-2010 22:20


Tuleks ära rääkida, nagunii tuleks see kuidagi moodi välja.
*S*
Postitusi: 5026

Postitatud: 14-03-2010 22:22


haiget saab teine pool kunagi teda saades nii või naa,enne juba tuleks kohe ära rääkida,sest kui kunagi hiljem välja tuleb on asi palju valusam.
Postitusi: 929

Postitatud: 14-03-2010 22:25


Ma olen arvamusel, et nõrgad petavad. Petavad inimesed, kes leiavad et suhtes on miskit puudu ja seeläbi ei ole suhe toimiv. Kui tõeliselt armastada kedagi kellega koos oled, siis ei taha sa talle haiget teha ega suuda vaadata kedagi teist sellise pilguga.. Ent, kui peaks juhtuma selline asi, siis mina räägiksin koheselt ära ja ootaksin sellist suhtumist ka enda mehelt. Esiteks ei anna hingerahu nagunii selline teadmine, ma ei suudaks seda endale andestada ja seepärast räägiksin koheselt ära ja varem või hiljem tuleb selline asi nagunii välja.. parem rääkida kohe ära ja näha kas saab suhet veel päästa..
Postitusi: 8979

Postitatud: 15-03-2010 07:49


Arvan, et ausus ennekõike, sest valel on lühikesed jalad.
X