Soolataignast saab palju igasuguseid asju teha – lapsele nukud, tillukese mööbli ja söögiriistad, mängutoidu, terve loomaaia! Lisaks lapselikule meisterdamislustile võimaldab soolataigen teha ka kauneid pilte, mosaiike ja ehteidki. Oma käega tehtud asjadel on eriline väärtus. Kiirustavas maailmas oleme unustanud selle siira rõõmu ise midagi voolida ja valmistada.

Aasta tagasi oli Viljandi Kondase Keskuses üleval ainulaadne Olga Rumbachi sooltaigna-piltide näitus, mis koosnes umbes 30 väikeseformaadilisest ruumilisest pildist. Piltidel võis näha ingleid, erinevates rahvariietes poisse ja tüdrukuid, unistavaid noorikuid, karjapoisse ning mitmeid teisi olustikulisi ja muinasjutulisi stseene. See näitus tuletas paljudele meelde, kuidas omal ajal sai lasteaedades üheskoos mänguasjade valikut täiendatud, etendustes butafoore tehtud ning oma kasinat ehtelaegastki, fantaasiat nutikalt ja käepäraselt ellu rakendades, täiendatud.

Maire (61): „Omal ajal, kui töötasin lasteaias kasvatajana, sai tehtud lastega koos soolataignast kööginurka ja poe mängu juurde vahendeid (saiu, leiba, torte, kooke, komme jne). Meie tainas koosnes 1 osast jahust, 1 osast soolast ja 1 osast veest. Koostisosad tuli korralikult ära segada ja kui jäi vedela võitu siis panime natuke jahu juurde. Sool peab oleme imepeenike. Kui tainas tuli liiga mure, siis oli soola palju ja kui voolimise käigus liiga ära kuivas tegime käe märjaks ja mass on jälle voolitav. Selleks, et kleepida kokku erinevad tükke kasutasime jällegi vett. Lastel meeldis ise meisterdada. Pärast panime need saadused papi peale kuivama. Enamasti tegime seda reedeti, et kujukesed saaksid paar päeva kuivada. Esmaspäeval tulid lapsed ja said neid värvida. Paar päeva kuivasid veel ja siis andime meistriteosed mängunurka oma ülesannet täitma. Tegelikult saab ka õigel temperatuuril, hoidudes kõrvetamisest, ahjus kuivamise protsessi kiirendada. Lapsed armastasid soolataignaga mudimist väga ning mängisid omatehtud kujukestega meeleldi.“

Internetti kolinud käsitöösõbrad on hakanud hindama originaalseid ehteid. Kuid mis saaks olla veelgi originaalsem, kui ise tehtud omanäoline soolataignast valmistatud erivärvilistest ja -kujulistest helmestest, mida kõrva külge riputada või käekoti külge tikkida? Mõned soolataigna austajad väidavad, et selle materjaliga on sama hea manipuleerida, kui populaarse modellerimissaviga. Erivärvi taignast saab teha ka mustrilisi helmeid samal põhimõttel nagu FIMO`stki (= ahjus kõvastuv modelleerimissavi, pehme ja ühtlane, kergesti käsitletav ja kohe kasutamiseks valmis).

Soolataignast voolimismassi lihtsaim retsept:
  • 2 klaasi jahu, 0.5 klaas soola, 1 klaas vett, 1 tl toiduõli.

Sega jahu, sool ja vesi, lisa toiduõli. Sõtku tainas elastseks. Kujud küpsevad sõltuvalt suurusest/paksusest 1,5-2,5 tundi 150-kraadises ahjus. Kui pruuni pinda soovid, pintselda küpsetatud esemed piimaga üle ja pane 220 kraadi juures korraks ahju. Mida tumedamat pinda soovid, seda enam tuleks seda tegevust korrata.

Ka ilma ahjuta saab soolataignast meisterdada. Selleks on mitu varianti, millest kaks on kirjeldatud alljärgnevalt:
  • 1 tass maisitärklist, 2 tassi soola, 1 1/3 tassi külma vett.

Sool ja pool veekogusest potis keema lasta. Maisitärklis segada ülejäänud veega, lõpuks kogu kraam kokku segada ühtlaseks massiks. Sellist tainast võib õhu käes kuivatada. Ülejääke saab külmkapis õhukindalt säilitada.

  • 1,5 spl tärklist, 1,5 kl vett, 1,5 kg soola, 1 spl toiduõli või 1 tl PVA liimi, 1,5- 2,5 kl jahu.

1,5 spl tärklist segad 0,5 kl veega. 0,5 kl soola segad 1 kl keeva veega, kuni kõik sulanud. Seejärel segad tärklisega kokku, lased jahtuda. Lisad 1 spl toiduõli või 1 tl PVA ja tunde järgi jahu, et ikka voolitav oleks. Sõtkud hästi tugeva taigna. Kuivab umbes nädalaga hästi kõvaks.

Värvilise taigna saamiseks on parim viis taigna valmistamisel sisse segada guaššvärvid. Selleks, et värvaine voolimisel väga käsi ei määriks, tuleb lisada PVA liimi.

Toredat meisterdamist ja lõbusaid hetki voolides!
Veronika Raudsepp Linnupuu
veronika@buduaar.ee