Mida teha, kui oled sattunud internetis laimu või pettuse ohvriks? Vastab advokaat
Ambro/freedigitalphotos.net

Internetis on meie sõbrad ja kolleegid, seal sõlmime tutvusi ja saame guugeldades infot, millega teised tegelevad. Sealsamas teeme ka oste ja müüme enda asju. Kas tahtlikult või pahatahtlikult, kuid kõik internetis tehtavad äritehingud ei lõpe õnnelikult ning paljud kasutavad kommentaariume ja suhtlusfoorumeid selleks, et anonüümselt kellegi kohta infot levitada.  

Buduaaril on suurima naiste foorumi- ja kauplemiskeskkonnana olnud väga palju kokkupuuteid selliste postitustega ja ebaõnnestunud äritehingutega. Iga nädal seisame silmitsi olukorraga, kus keegi palub maha võtta tema kohta avaldatud laimu ja isikuandmeid või on hoopis solvunud, et Buduaari moderaatorid on tema heatahtliku avalduse teisi petise eest hoiatada maha võtnud. 

Kes keda pettis või laimas ja kelle poolel on seaduslik õigus? Buduaar kogus kokku viimasel ajal levinumad buduaarikate probleemid ja pöördus hea nõuande saamiseks vandeadvokaat Indrek Veso poole advokaadibüroost Magnusson.

Buduaarikas küsib: „Miks võtab Buduaar maha foorumipostitusi, kus hoiatatakse mõne inimese eest, kes on petis. Miks Buduaar kaitseb neid petiseid?“

Kui Buduaari poole pöördub inimene, kes väidab, et teda on foorumis ebaõigesti nimetatud petiseks, siis on Buduaar kohustatud vastava postituse maha võtma. Seda just seetõttu, et Buduaaril on pea võimatu kontrollida ning langetada juriidiliselt korrektne otsus, kas vaidluse korral vastav süüdistus vastab tõele või mitte. Tulenevalt nn Delfi kaasusest ebaõigete andmete foorumis avaldamise kohta, langeb foorumipidajale sarnane vastutus andmete avaldajaga (isikuga, kes postituse tegid), kui tema peetud foorumis on kellegi kohta avaldatud väär informatsiooni. 

Buduaarikas kurdab: „Mul oli ühe ostjaga konflikt – ma ei saanud talle kaupa saata ning raha tagasimaksmine venis. Tänaseks olen selle ammu korda teinud ja ära klaarinud, aga inimene ikka levitab igal pool infot, et ma olen petis, ja avaldab ka meievahelise kirjavahetuse kõigile lugemiseks. Kas tal on selline õigus avaldada meievahelisi kokkuleppeid internetis?“ 

Kui teise poole, keda nimetatakse petiseks, nõusolekut omavahelise kirjavahetuse avaldamiseks ei ole, pole õigust seda avaldada, seda enam, kui kirjad võivad sisaldada andmeid isikliku elu kohta või kontaktandmeid. Kui teil olid omavahelised arusaamatused müügilepingu täitmise osas ning need on nüüd lahendatud, siis ei ole kohane teie nimetamine petiseks, kuna te olete tagastanud saamata kauba eest makstud raha. Kui müügilepingust tulenevad arusaamatused on lahendatud, ei ole teisel poolel õigust teid avalikes foorumites petiseks nimetada.  

Buduaarikas küsib: „Kust läheb piir, milliseid isikuandmeid võivad teised inimesed minu kohta netis levitada ja mida ma pean tegema, kui leian kuskilt oma nime, telefoninumbri ja/või e-maili aadressi?“

Isikuandmete (näiteks aadress, telefoni number, e-posti aadress jne) avaldamisel avalikkusele peab olema selle isiku nõusolek, kelle kohta neid andmeid avaldatakse. Kui kunagi olid inimeste aadressid ja telefoninumbrid avaldatud avalikes telefoniraamatutes, siis tänapäeval sellist informatsiooni ei leia just selle tõttu, et telefoninumbri ja aadressi avaldamiseks peab avaldajal olema inimeste nõusolek.

Isegi kui inimene on andnud nõusoleku enda kohta käivate andmete avaldamiseks, võib ta selle iga hetk tagasi võtta ning siis kohustub andmete avaldaja need andmed maha võtma. 

Eriti suur rikkumine on ilma isiku nõusolekuta delikaatsete isikuandmete avaldamine. Delikaatsed isikuandmed on muu hulgas poliitilised vaated, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, andmed terviseseisundi või puude kohta, andmed pärilikkuse informatsiooni kohta, andmed seksuaalelu kohta, andmed ametiühingu liikmelisuse kohta. Selliste andmete avaldamise või ebaõige töötlemise eest karistatakse rahatrahviga. 

Füüsilise isiku puhul on maksimum trahvimääraks väärteomenetluses 300 trahviühikut, mis praegu on 1200 eurot ning juriidilise isiku puhul 32 000 eurot.

Buduaarikas soovib teada: „Mida siis ikkagi teha, kui minu õigusi on rikutud ja kuigi Buduaar võtab teema maha, panevad kasutajad muudkui uuesti selle teema üles. Kas pöörduda politseisse, kohtusse, advokaadi poole vms? Miks Buduaar ei anna mulle selle isiku andmeid, et ma saaks teada, kes mind laimab?“

Sellisel juhul tuleb pöörduda andmeid avaldanud isiku poole, et viimane eemaldaks inimesele mittesobivad või ebaseaduslikult avaldatud andmed. Kui ka siis avaldaja ei eemalda mittesobivaid andmeid, on võimalik pöörduda andmekaitseinspektsiooni poole või hagiavaldusega kohtusse. Kui inimese kohta on avaldatud au teotavat informatsiooni, on võimalik kohtu kaudu nõuda andmete kustutamist, vabandamist ning ümberlükkamist. Samuti on võimalik nõuda kahju hüvitamist moraalse kahju kannatamise eest.

Kui on raske tuvastada, kes konkreetselt ebaõiget ja/või ebaseaduslikku informatsiooni avaldab, on võimalik kohtu kaudu välja nõuda IP-aadressid, kust vastav postitus on tehtud, ning pöörduda otse ebaõige ja/või ebaseadusliku informatsiooni avaldaja vastu oma nõudega. Samas ilma konkreetse ebaõiget ja/või ebaseadusliku informatsiooni avaldaja nõusolekuta ei tohi Buduaar anda välja postitaja IP- ega e-posti aadressi.

 

Tekst: Buduaar, vandeadvokaat Indrek Veso advokaadibüroost Magnusson.

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar Shopping kevad 2013