MARGE TAVA: TÖÖ võrdub elu?!
pilt: Urmas Kamdron

Selle pealkirja laenasin ma Buduaari ajakirja värske kaanestaari Roberta Eineri mõtetest. See on nii õigesti ja samas ohtlikult öeldud, et pani mind peeglisse vaatama. Mul on tunne, et ma nimetan tööks ainult seda osa oma igapäevastest tegemistest, mida ma eriti ei naudi. Ja kõik ülejäänud polekski nagu töö.

Ma ei saa ju pidada tööks seda, kui lähen keset päeva Buduaari naiste ja sõpradega gurmeekooli häid toite kokkama, mõne põneva inimesega intervjuud tegema või lappan meie puhkenurga roosal diivanil inspiratsiooniks välismaa naisteajakirju. Jah, see pole töö! See on hoopis lõks, kuhu võib langeda igaüks, kes armastab oma tööd.

Juba lapsena teadsin ma täpselt, mis on need tööd, mida ma pean tegema, aga mida ma ei naudi. Kuna mulle ei meeldinud vaipu kloppida ja voodit üles teha, siis omandasin nende tööde tegemise kiiruses kõrgema kategooria. Seejuures kvaliteet ei kannatanud, sest teadsin, et kui pole korralikult tehtud, siis sunnitakse uuesti tegema. Sama on ka täna minu jaoks ebameeldivate töödega. Need tuleb kiiresti ja kvaliteetselt ära teha. Teisalt jälle ülejäänud töised tegemised, mis mulle meeldivad, võtavad palju aega, sest need on osa minu elustiilist ja rõõmudest ning tekitavad tunde, nagu ma ei teekski tööd. Nii ma siis rapsin hommikust hilisööni „oma elustiiliäriga”, jätan ära mõne trenni, mehega jalutamise, lastega pallimängu ja iseendaga üksi olemise hetked, tühistan küünetehniku aja ja sõbrannaga kohvitamise. Ja varem või hiljem läheb kogu elu tasakaalust välja, kui õigel ajal pidurit ei pane. Olen seda juba kogenud ja tean veel kümneid selliseid naisi, kes mõnikord kokku jooksevad. Ja kõik tuleb sellest, et me armastame oma tööd!

Tööl on ikka väga suur roll meie elus ja õnnistatud on need, kes ei pea oma tööd „tööks” nimetama. Nii olen ma mõelnud juba päris palju aastaid. Alles hiljuti sain aru, et palju lihtsam ja stressivabam elu on neil, kellel jookseb selge piir töö ja elu vahel. Võib isegi kasuks tulla, kui sa oma tööd ei armasta, sest siis teed selle kohusetundlikult ruttu ära ja ei tee grammigi rohkem. Saad pühendada ülejäänud aja kõigele sellele, mida armastad. Kui keegi ütleb, et tema töö on tema elustiil või hobi, siis ma tunnen kaasa. Ma tean omast käest, et see tähendab elu, kus pole piiri töö ja elu vahel. 

Kuidas leida see tasakaal, et iga osa sinu elust oleks hästi hoitud ja toidetud? See on juba pikem teema, millest on juttu ka värskes Buduaari numbris. Igaühel on vaja oma valem leida. Üks aga on selge - anna endast nii palju, et jääks ruumi ja aega ka vastu võtta!

Leia aega olla iseendaga ka siis, kui oled koos teistega, sest päris üksi ei ole me kunagi. Ammuta energiat ilusatest hetkedest ning põnevatest inimestest!

Hoia end!

Marge Tava
Buduaari vastutav väljaandja 

 

Kirjutatud ajakirjale Buduaar november 2017. Ajakirjaga saad lähemalt tutvuda SIIN