KAUNITE JA VÕIMSATE EMOTSIOONIDE kultuurisoovitus
Pilt: Rahvusooper Estonia

Onegin ballett Eesti rahvusballett Estonia hoone imeilusates ruumides mõjus positiivse valinguna paljudele meeltele ja pani elusündmusi märkama ja neile järelemõtlema. 

Viimaste aastatel saab vaid rõõmustada erinevate kultuurisündmuste rohkuse üle. Juba aastakese ette saab oma kalendrisse märkida suvefestivalide daatumid ning jooksvalt osa võtta trendikatest linnaosade kodukohvikute, -kunsti ja -kultuuriga seotud tasuta üritustest ei puudu ka publikumagnetina mõjuvad muusikud. 

Aga ikkagi jääb hingele ruumi teatrile, ballettile, operetile, ooperile, sest need kõnetavad personaalsemalt, panevad kaasamõtlema, järelemõtlema ja nagu iga kultuurisündmus ka liigutavad meeli. 

Ma arvan, et mu sõbrad enam ei imesta kui ütlen, et tänane õhtu on mul ballettiga sisutatud, sest käisin oma elu kuuendal ballettietendusel. Neist kaks esimest olid omaalgatuslikud (Pähklipureja ja Luikede järv) ja edasi sain kutse olla kaaslane või nagu seekord lausa ise see kes saab kutsega kaasa kutsuda. Arvatavasti põhjuseks see, et olen oma emotsioone vaimustusega jaganud. 

Olen vaimustunud olnud sellest kuidas tantsijad oma keha valitsevad. Paindumisest, graatsiast enam paneb imestama see, et kas balllettitantsijatele ei mõju sama gravitatsioon nagu mulle. Kuidas on võimalik nii kaua õhus püsida? Neid imetlusi on paljugi veel nagu näiteks igas võimalikus suunas  liikumiseks end koheselt ümberhäälestada kuni selleni välja, et kuidas balletti tantsivad naisosatäitjad niivõrd graatsilised ja imeilusad. Ning olen end tabanud mõttelt, et miks nii võrratud mehed just balletti oma karjääriks on valinud. 

Hingele sain pai ka ilusa klassikalise muusika vibratsioonist, mis pidavat olema ka teaduslikult tõestatud kui uskuda  Youtubi tarkusi. Toredad on olnud minu kaaslaste reaktsioonid peale esimest vaatust kui nad on öelnud, et nad ei teadnud, et ballett võib olla nii ilusate kostüümide, võrratute lavakujunduse elementidega, mis viivad muinasjuttu või ehedasse  ajastusse ja, et nad soovivad selle raamatu, mille põhjal on lavastust loodud kohe uuesti läbi lugeda. Nii juhtus just ka Oneginiga kui mu kaaslaseks oli suur raamatuteluheja aga ilmselt tema kooliaja kohustuslikuks kirjanduseks Puškini Jevgeni Onegini lugu enam ei olnud. 

Minul oli ja natuke lugu meenus varasemalt aga pani mindki üle guugeldama kodus mõningaid punkte. Miks Onegin oli  nii ihaldusväärne, miks ta sai teiste tunnetega mängida ja lugedes neid netiarvamusi jäi mul ikkagi endale oma tunne sisse. Ilmselt kooliajal loetu mõjus mulle hoopis teise nurga alt nagu suurte klassikute teoste osas nad oma surematuse ongi saavutanud.

Sellised mis minu hetkeseisundi, tänase elukogemusega seotult ning märkamisega milline publik on Estonia Rahvusooperis vaheaegadel liikumas ja kuidas seal sel ajal aeg kulgeb. Seal ei ole kiire vaheaegadel. Publiku ühisosaks on see, et on on vastavalt maja atmosfääri ja interjöörile austusega riietatud pidulike rõivastustega. Mehi ja naisi paistis olevat tasakaalus. Vanuseks aga nii, et oli palju noori, oli palju vanu ja ka minuvanuseid. Kõik inimesed, see õhtu ning emotsioon olid võrratud. 

Krista Maldur