JAANIKA MALINSKI: TÄIUSLIKU PEEGLI otsingul
Pilt: erakogu

On suvi. Halli tänavapilti on ilmunud värvid. Kas pole imeline? Sulama hakkavad ka südamed ja tekib igatsus – soov partneri järele, kellega koos seda ilu jagada. Ühtäkki tabad end mõttelt, et isegi lindudel on paarilised. Sel hetkel tundub, et kõigil siin maailmas on partner, välja arvatud sinul…

Igaüks meist on oodanud või ootab oma imelist printsi valgel hobusel. Keegi, kes on juba täiuslik. Lihtsalt tuleb sinu ellu ja… lihtsalt ongi täiuslik!

Mitmel pool soovitatakse unistuste kaaslase leidmiseks kirjutada üles omadused, mis tal peaksid olema. Küsi ja sulle antakse – paljud on just sellise partneri ka saanud, aga aja möödudes siiski taibanud, et see täiuslik ei olegi nii täiuslik. Avastatakse mõned puudused, mis olid just sellest nimekirjast puudu. Ja nii ollakse taas otsingul, kuni järgmise korrani…

Miks see nii on?

Iga naine ihkab olla armastatud ja hoitud nagu tõeline jumalanna. Ja nii, nagu igale jumalannale kohane, peaks tema kõrval olema ka vääriline partner. Kuid siin ei tohiks unustada üht tähtsat asja – see kõik on teekond läbi iseenda. Kui sina oled kirja pannud terve nimekirja omadusi ja väärtusi, milline peab olema üks tõeline mees, siis nüüd tekib küsimus – kas ka sina ise kannad endas neidsamu väärtusi ja omadusi? Kas sa oled juba see tõeline naine? Partner peaks olema meie jaoks hoopis täiuslik peegel. 

Läbi tema näed sina, millised aspektid, omadused ja väärtused vajavad veel lihvimist, et olla see veelgi parem versioon iseendast. Läbi tema näed sa end kohtades, kus puudub täielik ausus iseenda suhtes. Kus ma olen teinud mööndusi oma väärtustes, väärikuses ja enesearmastuses?

Mõnikord on selleks, et jõuda selle kõige õigema partneri ehk hingesugulaseni, kellega veeta kogu oma ülejäänud elu, vaja kogeda erinevaid partnereid ehk peegleid, kus igaüks neist näitab sulle sinu erinevaid aspekte ja aitab sul muuta oma väärtusi, uskumusi ja mustreid. 

Olin ise kuus aastat vaimselt ja füüsiliselt vägivaldses suhtes. Ma pidasin seda isegi normaalseks, sest see oli peremudel, milles ma ise üles kasvasin. Võtsin kodunt kaasa oma ema alandlikkuse, kannatlikkuse ja enda mitteväärtustamise. Uskudes, et see kõik on normaalne, kuniks ma olin ise sellises suhtes. Kui meil sündis laps ja kõik muutus hullemaks, sain ma aru, et tegelikult ei ole see elu, mida ma elada tahaksin, ja veelgi enam – kas see on elu, mida ma soovin oma lapsele?

See oli suhe, mis peegeldas minu „normaalseid” mustreid, uskumusi, väärtusi, eneseväärtustamist, enesearmastust jne. Need olid kohad, mis vajasid muutust, mitte väliselt, vaid muutus pidi algama minus endas. Ma hakkasin endas otsima oma tõelisi väärtusi ja iseenda väärtust. Ma tundsin, et ma ei ole seda väärt. Mu terve lapsepõlv oli täis vägivalda ja nüüd teen ma seda vabatahtlikult? 

Ma hakkasin iseendaga tegelema. Tegin kõigepealt enda sees otsused. Kes ma olen? Mida ma väärt olen? Millist suhet ma soovin kogeda? Millist elu ma üldse soovin elada ja selles elus kogeda?

Ei läinudki kaua, kui me läksime lahku. See oli kõige lühem üleelamine, pigem kergus. Ma jäin lapsega üksi, mille käigus avastasin oma tugevuse ja sõltumatuse. Ma sain hakkama kõikides raskustes. 

Kandes välja eneseväärtustamise, iseenda tugevuse, lahti lasknud „normaalsuse”, tuli mu ellu mees, kes väärtustas mind, lubades mul olla nõrk, samal ajal tunnustades mu tugevust. Ta peegeldas just neid omadusi, mida endas kandsin. See suhe kestab siiani ja kasvab ajas ning õpetab iga päevaga aina rohkem, kuidas ennast armastada. 

Mida kogemus sulle öelda tahab?

Kui on miski, mis sind partneri juures häirib või mida pingsalt tahaksid muuta, siis astu samm tagasi ja uuri peeglilt, mis sinus muutust vajab. Kas sa võiks pisut rohkem enda eest hoolitseda või oled laskunud hoopis äärmusesse enda hoolitsemisega? Kas ma kuulan oma partnerit? Kas ma ütlen talle piisavalt õrnusi? Kas ma teen ettepanekuid ja olen algataja?

Tea, et kes iganes su ellu tuleb, on alati õige. Iga suhe on võimalus tundma õppida eelkõige iseennast. Ja kui sulle ei meeldi mõni asi, mis sealt vastu vaatab, siis muuda seda endas. Ära põgene või jäta kohe maha – oota pisut ja vaata iseendasse. Mis see seal on? Miks see seal on? Kas seda annab muuta paremaks? Kõik, mida sa näed teistes, on sinu sees olemas. Võta see vastu. Aktsepteeri. Nii, nagu sa armastad oma partnerit, armastad sa tegelikult iseennast. Ära oota, et keegi tuleb sind täiendama või sinu omaks saama. 

Enne uude suhtesse sukeldumist mõtiskle selle üle, mida eelmine või eelmised suhted sulle õpetasid ja millised õppetunnid sa sealt endaga kaasa võtad. Mis olid need, mis sind arendasid ja mida uut sa enda kohta õppisid? Ole tänulik eksidele nende imeliste õppetundide eest, sest nüüd oled sa targem. Nüüd saab tulla su ellu täiesti uus peegel, kes saab sulle näidata sinu uusi aspekte. 

Kui me endale neid asju ei teadvusta ja õppetunde vastu ei võta, siis jääbki kõik korduma. Ehk leiad endagi suhetes teatud korduvaid mustreid, mis on toonud pigem kannatusi kui õnnistusi, sest tõeline armastus on alati lihtne, sõltumatu, vabastav ja lubav. Isegi raskused selles on lihtsad ja alati ületatavad. 

 

Ilmunud ajakirjas Buduaar
Jaanika Malinski, armastuseenergias.wordpress.com