EKSPERIMENT: AASTAGA 25 000 € säästnud naise elu totaalne muutumine
pilt: vidapress

Inglanna Michelle McGagh töötas 10 aastat finantsajakirjanikuna, kuid oma isikliku eelarve planeerimisega oli tal raskusi. Tundus ebaõiglane, et seal ajal, kui ta teistele raha säästmist õpetab, kulutab ta ise raha kasututele ja tühistele asjadele. Nii otsustas ta läbi viia eksperimendi ning osta kogu aasta vältel vaid eluks hädavajalikke asju. Ta ajas läbi väga vähesega- kandis juba olemasolevaid riideid, sõitis rattaga, sõi ainult kodus valmistatud toitu ning säästis sel viisil ligi 25 000 eurot. 

Michelle avastas, et oli siiani kulutanud tohutu hulga raha asjadele, mida ta tegelikult ei vajanud: baarikülastused, kenad rõivad, takeaway kohv ja nii edasi. Samas tuli naisel tasuda nii kodulaenu kui ka teisi suuri kulutusi. Ta tundis, et on eksinud lõputusse tarbimiskeerisesse, usaldades reklaame ning uskudes, et õnnelikuks saab vaid läbi raha kulutamise. „Väsisin tundest, et raha lihtsalt kaob sõrmede vahelt ning otsustasin senise elu ümber korraldada, lubades endale vaid kõige hädapärasemat eluks vajalikku,” kirjutab naine. Nii jättis ta kulutustest alles vaid kodulaenu ja kommunaalkulud, tervisekindlustuse, vanemate toetamise, annetused heategevusele, interneti ja mobiiltelefoni. Kõik need kokku läksid maksma vähem kui 2000 eurot kuus (võrdluseks Eesti keskmine palk 1 119, Inglismaal u 31 000 € toim.). Samuti otsustas ta osta vaid hädavajalikke ilutooteid ja kodukeemiat ning toiduaineid, millest kodus ise süüa valmistada. Michelle’i ja ta abikaasa uue eelarve kohaselt ei tohtinud nad kulutada nädalas toidu- ja esmatarbekaupadele üle 35 euro. 

Loobumised 

Nimekiri kõigest mittevajalikust sai üpriski pikk. Nii otsustas naine loobuda näiteks meelelahutusega seonduvatest kulutustest nagu kino, kohvikud, pubid ja restoranid, koju tellitavast toidust, puhkusereisidest ja kõigest imemaitsvast, mida supermarketitest leida võib. Samuti otsustas Michelle enam mitte kulutada jõusaalile, uutele rõivastele, parfüümidele, liigsetele kosmeetikatoodetele, juuksurile ning transpordile. Kõigele eelpool mainitule püüdis naine leida aseaine. Bussi ja metrood asendas jalgratas, mida Michelle kasutas ühtviisi nii tööle ja kohtumistele jõudmiseks kui ka linnast välja sõitmiseks. Ta alustas pargis piknikkude pidamist, telgiga reisimist ning otsis külastamiseks tasuta näituseid ja kontserte. Michelle toitus vaid kõige lihtsamatest kodustest roogadest, vältides isegi näiteks šokolaadi. Jõusaali asemel otsustas ta aga kodus trenni teha ning nentis, et pidev rattaga sõitmine oli juba iseenesest korraliku trenni eest. 

Tulemused 

Aasta säästurežiimil õpetas naist toidule kuluvaid rahasummasid tõhustama. Kui varem pidas ta end võrdlemisi kehvaks kokaks, siis nüüd oli Michelle’ist saanud päris tubli kodukokk. Ometigi polnud kogu see teekond sugugi kerge, eriti esimestel kuudel, kui Michelle üritas ilma rahata oma tavapärast elu elada. Ta tunnistab, et tundis vahel meeletut tungi kogu eksperiment unustada, ennastunustavalt šopata, end baaris svipsi juua või lihtsalt osta bussipilet, selle asemel et tuulisel päeval jällegi ratta selga ronida. 

„Selleks, et toredasti aega veeta, ei pea sa iga kord oma rahakotiraudu paotama,” teeb naine oma järelduse sellest aastast. Michelle käis paljudel tasuta kontsertidel ja festivalidel, jalutas parkides, osales arvukatel tänavas- pordivõistlustel ning külastas rohkem kunstinäitusi kui kunagi varem. Puhkuse veetis abielupaar jalgratta seljas reisides ning ööd veedeti telgis. Michelle tunnistab, et ilma eksperimendita poleks ta midagi säärast kindlasti proovinud, kuid nüüd ei jõua kogetu kordamist kuidagi ära oodata. 

Loomulikult oli sellel kõigel ka oma varjupool. Näiteks tundis naine väga puudust uute komöödiate ja kassahittide vaatamisest ja sõpradega kohvikus istumisest. Kuna Michelle oli loobunud juuksuri külastamisest ning tavapärasest juuksehooldusrutiinist, muutus ta soeng naise enda sõnul päris hulluks. Samuti toob ta välja kohmetuks tegevad olukorrad, kus sõpradele mindi külla tühjade kätega, kuna veinipudeli ostmist nad endale lubada ei saanud. Seevastu pesi ta sõprade pool hunnikute viisi nõusid, tänamaks neid korraldatud õhtusöökide eest. 

Aastaga õnnestus Michelle’il teha seda, mis esmapilgul võimatuna tundus – ta säästis 25 000 eurot ning tänu sellele suutis oma kodulaenu osaliselt ette maksta. 

Kui Michelle’i eksperiment viimaks lõpule jõudis, ei jooksnud ta esimese asjana sugugi poodidesse. Selle asemel ostis ta hoopis oma perele ja sõpradele õlut, et neid toetuse eest tänada, ning lennupileti Iirimaale, et oma vanaisale külla minna. Säästuaasta kõige olulisemaks tulemuseks peab Michelle aga enda avatumaks muutumist, seda nii uute seikluste kui inimeste osas. Ta õppis kõigele uuele „Jah!” ütlema ning taipas, et õnnelikuks eluks piisab tegelikult väga vähesest. 

5 asja, mida Michelle säästuajal tõeliselt igatses: 

• Ehtne karri – kuigi aasta jooksul õppis Michelle söögitegemise ära, olevat tema enda valmistatud karri perfektsusest siiski veel kaugel. 

• Lilled – ta taipas, kui väga ta lilli igatseb, kui sõbrad talle sünnipäevaks lillekimpe saatsid. 

• Näokreem – hädavajalikku listi ta seda paraku ei lisanud ning tehtud veast sai ta aru siis, kui ilm näonahka kahjustama hakkas. 

Parfüüm – selle kandmine oleks end rohkem inimesena tundma pannud, kuna rattaga sõitmise tõttu pidi ta pidevalt sportlikke rõivaid ja tenniseid kandma.

Vihmase ja tuulise ilmaga oleks bussiga sõitmine olnud suurepärane, eriti siis, kui ees ootasid tähtsad kohtumised ning oli soov hea välja näha.

 

välisajakirjanduse põhjal
Tiina Palmiste
Ilmunud ajakirjas Buduaar