Aga poes on ju....

viitsisid ka kirj

suht sada prossa sinuga nõus:)päris häiriv on jah neid kommentaare lugeda, keegi ei keela ju poest osta.ise küll olen ka mõelnud seda, et appi, mis hind aga inisema küll kuskil ei hakka.

selliseid kirju saata küll ei viitsiks, aga isegi imestan vahel, et mis hindu mõned küsivad oma asjade eest.

No vahepeal peab ju inimesi maa peale tooma :D

suhtun sellesse täiega halvasti. hakkan kohe räuskama ja asju pilduma. tema buduaari postkasti saadan ka kohe mingeid ähvarduskirju ja spämmi ja teen temast uue eriti õela teema ka!!

Ma ise kunagi puutusin ühe sellisega kokku, kes tahtus mult HD-videokaamera ära osta ja kurtis, et hind on kallis ja et poest saab paremate karakteristikutega parema kaamera.
Püüdsin talle selgitada, et need lisad mida tänapäeval kaameratele juurde pannakse ei suurde mitte mingil moel kvaliteeti ning tõin talle isegi lingid oma kaamera kohta, et tegemist ei ole mingi laiatarbekaubaga.
Kui küsisin, et mis eesmärkidel kaamerat kasutama hakatakse sain vastuseks: "Mul pole kaamerat veel olnud ja mõtlesin mingisuguse osta" :D
Siis ma püüdsin talle selgitada mis on mis ja mida vaatama peaks kaamera ostul, kuid ta ikka jauras mulle vastu et poes saab parema odavamalt (müüsin tol hetkel seda kaamerat 9000 eek-ga). Ma lihtsalt vihastasin ning saatsingi talle kirja, et ärgu tüüdaku mind ja mingu ostku poest. Otsutasin selle kaamera siis omale riiulisse seisma jätta - vahest harva on hea võtta ja last filmida mälestuseks.
Paar kuud tagasi aga hakkas lihtsalt huvitama, et palju mu kaamera (nüüdseks siis juba üle 4a vana) maailma erinevates paikades maksab. Ja oh üllatus - ma ei leidnud ikka veel mitte ühtegi hinda (isegi kasutatud kaamerate seast), mis jääks alla 1000 $ .

Kui inimene müüb iseenda isiklikke asju, võib ta tõesti sinna külge mis tahes hinna külge kleepida, kuna asjale lisandub ka veel emotsionaalne väärtus. Selle koha pealt pole mul midagi öelda.

Kui vaadata aga Eesti ettevõtjate (e-poodide) hindu ning võrrelda neid sellega, mis hindadega neid mujal riikides müüakse, siis tekib küll küsimus, et kus on mõistuse piir. Lisaks veel see pidev meedias kajastatud seakisa, et meie ettevõtjatel on nii raske, kuna tarbijaskond on väike. Loomulikult on väike, kuna hinnad on kõrged. Ise tellin igal võimalikult momendil kauba välismaalt või ostan sealt kaasa. Mina määraks meie kallistele kauplejatele kohustuslikud majandusalased kursused, et natuke seda praegust tuult kõrvade vahel vähemaks jääks. Hetkel mõtlevad enamus neist, et mida kõrgem hind, seda suurem on kasum, teadmata midagi turu tasakaaluhinna leidmisest, et saada tegelikult kasum kõige suuremaks. Loomulikult ei lähe ma seda kellelegi vinguma ja ilmselt panin praegu teemast mööda, aga hetke turumajanduses see lause, et "tuleb ostja vaid üles otsida" ei kehti, kuna ilmselgelt sellisel põhimõte ettevõtte mastaabis end ära ei tasu. Tarbija on väga hinnatundlik, läheb mujale ning mõni äkki hakkabki kraaksuma, et teised ka teaksid.

No aga on ju alasid, kus saabki öelda mistahes hinna ja keegi ei saagi midagi vastu panna (nt meie toreda riigi advokatuur).
Kuid see kui palju reaalset kasumit teenida ei ole ju lõpptarbija otsustada - selle otsuse langetab müüja. Seega isegi uute kaupade müügihinna kohta ei tohiks nagu virisemist olla. Las siis otsivad oma "ostjat", selle asemel et käibe pealt teenida.
Milleks vaja seda asja müüjale nina alla hõõruda?
Tegelikult ma pragu lihtsalt sunnin end olema adekvaatne. Mind tegelikult häirib samamoodi see, et Bauhaus-is oli käsikile 1,9x kallim kui mistahes muus poes ja olen ka ise üsna tihti sellise müügipoliitika üle kurtnud ja püüdnud asju selgitada kuidas paremini müüa.

Kui tegelikult oli teema tehtud eelkõige erinevate eraisikute müügikuulutuste kohta.

Ei meeldi ka need mõttetud virisejad, kui nad osta ei taha, siis pole ka mõtet mingisugust soga mulle ajada, et mis hinnaga mina midagi/kedagi müün.