“Tere, minu nimi on Kristel ja olen armuhoolik.” Selliste sõnadega alustaksin Eesti esimeste Anonüümsete Armuhoolikute (inimesed, kes on armastusest sõltuvuses) koosolekut. Umbes poolteist aastat tagasi lõpetasin suhte, mis oli eluõiguse eest võidelnud juba kaks aastat. Alles nüüd hakkan mõistma, et olen “paranemas”. Kas armastusest võib sattuda samasugusesse sõltuvusse nagu alkoholist või narkootikumidest? Seose lõin ka enda jaoks täiesti ootamatult.