Olen nüüd nädalas 5 korda Arctic Spordiklubis treenimas käinud. Ma juba naljatlesin Kaiuga (minu personaaltreener), et minust saab  nüüdsest trenniguru. Kohati tundub mulle justkui ma juba elaks Arcticu Spordiklubis.

Olen üsna sage Buduaari külastaja. Olgem ausad, kui ikka tööst üks hetk villand saab ja tahaks natuke roosamannat, siis kiikab meist nii mõnigi Buduaari ja surfab natuke glamuurilainetel. Ma pole juba ammu osalenud üheski loosimises või eksperimendis (kuigi eksperimendid on alati minus elevust tekitanud) . Mulle meeldib end mõistlikkuse piires proovile panna. Armeenia temperament kohe nõuab väljakutseid! Ma lugesin Buduaari Slim Formula tablettide eksperimendist kohe, kui nägin selle kohta artiklit. Kui te arvate, et ma jooksin kohe tuhinal enda tutvustust kirjutama, siis eksite. Kaalu teema ja üldse üleliigsete kilode teema on Eestis niivõrd aktuaalne, et kohati väsid ära. Ülekaal siin ja seal, tselluliit, vale toitumine jne igapäevased teemad kõikjal ja koguaeg. Isegi kui oled sihvakas ja näed üli vinge välja, siis IKKA suudetakse Sulle alateadlikult selgeks teha, et sa oled PAKS, no kusagilt annaks ju veel timmida... Olete te mõelnud kunagi mida tunneb selle kõige juures, üks selline inimene, kes võibolla polegi mitte kunagi olnud sale, ideaalkaalus olemisest rääkimata? Kas selline pidev diskuteerimine kaalutemaatika osas sisendab lootust või pigem võtab selle viimsegi lootuse, saada kunagi saledaks? Mina olen üks neist, kes pole kunagi olnud sale ,kuid ma loodan, et ma saan kunagi teada, mis tunne on olla ideaalkaalus, tunda seda kergust ja energiat.