Kas arstikabinet on koht, mille ees peaks hirmu tundma? Millal ikkagi tuleb teekond sinna ette võtta? Kuidas peab enda eest hoolitsema naine, kes soovib rasedaks jääda? Kui vanad on üldse esmassünnitajad Eestis? Keegi ei tea nendele küsimustele vastuseid paremini kui naistearstid. Buduaarile tuli lahkelt appi Tartu seksuaaltervise kliiniku naistearst ja Tartu Ülikooli naistekliiniku doktorant Made Laanpere, kes räägib lähemalt naiste tervisest.

Meile kõigile on vägagi tuttavad tänapäevase ühiskonna tüüpilisemad „pahed“ - ebatervislikud toitumisharjumused, kohvi ja magusaga liialdamine, alkoholi liigtarvitamine, vähene uni ja stress. Meile on küll palju korrutatud, et selline elutempo jätab meie tervisele oma märgi, kuid paljud ei tea, millest see tegelikult tuleneb. Vastus on, et see mõjutab meie organismi pH-tasakaalu, muutes selle liialt happeliseks ja sealt saavad alguse haigused. Aga hea uudis selle kõrval on see, et just aluselise vee joomine aitab organimi pH jälle tasakaalu viia. Nii lihtne ja efektiivne!

Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Eriti palju on pigmendirakke neevustes ehk sünnimärkides. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on oluline haigus avastada ja ravida juba varases staadiumis. 

AIDSi ennetamise programmid on muutunud tänapäeva Eestis aina aktuaalsemaks. Tõenäoliselt on enamik viimasel aastakümnel gümnaasiumi lõpetanud noortest kuulnud ülekoolilist loengut sellest 20. sajandi tõvest või osalenud mõnel muul samalaadsel preventsioonüritusel. Lisaks AIDSile hoiatavad noortekabinetid ja ennetusprogrammid aina enam inimesi ka B-hepatiidi eest.
/Tekst: Kairi Look/

Vaevalt oskas päevituse ilukultuse massidesse toonud Coco Chanel eelmise sajandi alguses karta, et päevitunud keha eest makstakse tulevikus aina enam saatanlikult kõrget hinda. Ei hoiatanud ka sama ajastu päikesevanne soovitavad arstid oma närbi patsiente UV-kiirguse ja sellega kaasnevate ohtude eest. Tänapäeval teame päevitamise ohtlikkusest rohkem ja kaitsekreemidel on poodides hea minek. Nahavähi ennetamisel on aga veel üks oluline külg – nahale tasub silm tähelepanelikult peale visata ka pärast rannahooaja lõppu.

Sääsehooaeg on ametlikult avatud ning need tüütud putukad takistavad meil m& otilde;nusat suveõhtut nautimast. Rääkimata järgnevatest päevadest, mil sääsehammustused sügelema ning paistetama hakkavad.  Buduaar uuris, kuidas sääskedest lahti saada.

Kas teadsid, et umbes 75% inimestest on kas või kordki elus leidnud oma kehalt soolatüükad? Ja et peale vistrikke on soolatüükad kõige levinumad nahahaigused? Kuid kuidas ennetada nende tüütute külaliste tulekut ning kuidas nendest lahti saada?

Kolm või enam nurisünnitust läbi elanud naised haigestuvad südameinfarkti viis korda suurema tõenäosusega kui teised naised, kirjutab uudistelehekülg Duodecim.

Ilmselt on igaüks meist seisnud silmitsi sellega, kuidas sügis-talvisel perioodil huuled muutuvad kuivaks ja lõhenenuks.  Kuiv õhk, külm, tuul, päike, lumi, vihm - kuidas kaitsta oma huuli ärritavate ilmastikunähtuste eest? 

Saksa firma Milchkristalle patenteeris  "ööpiima", mida lüpstakse lehmadelt öösiti ja mis aitab unehäirete vastu.

Hiljutisest uuringust selgus, et neli teelusikatäit õli päevas aitab vähendada halvaloomuliste kasvajate riski.

Teadlased California San Diego ülikoolist jõudsid järeldusele,  et rasvumist võib soodustada adenoviirus, mis põhjustab ka ülemiste hingamisteede haigusi.

Iga naist valdab paanika, kui tema menstruatsioon ei alga oodatud ajal. Kas ma ootan last? Sellises olukorras on rasedus esimene asi, millele mõtleme, kuid alati ei pruugi see põhjuseks olla. 
Siin on veel kuus põhjust, miks su tsükkel võib sind ootama jätta: