VINGE! Moemuinasjutt Prantsusmaal ehk Pulmapidu „Vogue’i” saatel
Fotod: Marin Sild

Eestist pärit stilist Merilin Kermas Mardo (33) ning Rootsi päritolu fotograaf Stefan Holm (52) ühendasid sel suvel oma elud tõeliselt teatraalse pulmapeoga. „See oli selle sajandi parim pulm,” ütleb Merilin ja lisab, et wow’sid kuuleb ta tagantjärele isegi neilt, kes pulmas ei käinud.

Merilin ja Stefan kohtusid umbes viis aastat tagasi Stockholmis. Sel suvel registreerisid nad suurejoonelise pulmapeo saatel oma kooselu Prantsusmaal Normandias Chateau de Livres’i lossis. Tegemist on pruutpaari ühisele tuttavale kuuluva lossiga. „Me ei tunne eriti palju teisi, kellel oleks oma loss, nii et kasutasime selle võimaluse ära,” naerab naine. „Soovisime ka, et meie pulm oleks elamus kõigile, mitte ainult ilus ja tore pulm, vaid midagi, mida ei ole varem nähtud. Ma arvan, et me õnnestusime sellega. Vähemalt oleme kuulnud külalistelt, et see oli selle sajandi parim pulm,” ütleb Merilin ja lisab, et pulmapeost räägivad isegi need, kes ei saanud osaleda, ei olnud kutsutud või tuttavate tuttavad, keda paar isegi ei tunne.

Pulmakingi asemel kostüüm

Pulmapidu oli väga ebatraditsiooniline pea igas mõttes. „Meil oli südaööpulm ja maskiball. Iga külaline sai omale isikliku ja meie poolt väga hoolikalt välja valitud karakteri, keda ta pulmas esindama pidi,” räägib Merilin. „Me ei soovinud pulmakinke, vaid seda, et külalised panustaksid oma kostüümile.” Erilist pulmakingisoovi võeti tõsiselt, sest kohale saabus ligi seitsekümmend erinevat karakterit.

Lossi ees serveerisid kohalikud drag queen’id maitsvaid tervitusjooke ja suupisteid. Seejärel suunduti lossiaeda viiekäigulisele õhtusöögile. „Pulmamänge meil ei olnud, aga pulmaisa Ženja Fokin (Ženja karakteriks tol õhtul oli Lady Gaga – toim) hoidis kõik külalised hoos, sest alles pärast õhtusööki, südaööl, toimus meie tseremoonia lossiaias, suure viiesaja-aastase puu all, tõrvikute ja küünalde valguses.”

Come on, „Vogue”!

Pärast tseremooniat nauditi taevalaotuses ilutulestikku, kõlistati klaase ning söödi uhket torti. Üsna traditsiooniline, mis? Aga… „Pärast tordisöömist toimus meil first dance lossi salongis. Esimesed umbes 30 sekundit tantsisime valssi nagu ikka, aga keset tantsu käratasime DJ-le, et ta midagi paremat mängiks,” meenutab pruut ja lisab, et nii läks traditsiooniline pulmavalss üle Madonna hittloole „Vogue!”. Aga ometi polnud ka see etteaste päris spontaanne. Nimelt oli paar varem eratreeneri käe all loo kuulsad tantsuliigutused selgeks õppinud ja otse loomulikult toimus keset tantsupõrandat ka kostüümivahetus. „Seelik lendas seljast ära ja me mõlemad kandsime kuulsaid Madonna koonusrinnahoidjaid,” räägib Merilin.

Kiiksuga Queen and the King

„Ei, oma pulmakleiti ma ise ei teinud, olen kuulnud, et see on ebaõnn,” vastab Merilin küsimusele, kes valmistas tema pulmakleidi. „Esialgne idee tuli küll minult, aga tuntud ja tubli Rootsi disainer ning minu hea tuttav Naim Josefi viis selle ellu. Samuti valmis Stefani riietus tema käe all. Jäime väga-väga rahule.”

Kuna kõik külalised olid erinevateks karakteriteks maskeerunud, soovisid päevakangelased iseendaks jääda. „Nii olime Queen and the King of the Castle, aga ikka iseenda moodi – kiiksuga.”

Miks aga punane pruutkleit? „Mulle väga meeldib erkpunane ja mulle sobib see värv. Kunagi mõtlesin, et kui ma abiellun, siis punases kleidis ja nii see jäigi. Ma ei ole kunagi olnud arglik. Jään hea meelega silma ja paistan välja, eriti erilistel hetkedel. Mulle meeldib väga kanda ka body’sid, nii koosnes ka kleit venivast pits-body’st, mida kaunistasid roosid. Pits oli päris läbipaistev, aga nende roosidega sai ilusti ära katta kohad, mida oli vaja katta,” pilgutab Merilin vallatult silma. Kleidi juurde kuulus ka raskest siidist äravõetav seelik, mis paljastas pruudi säärejooksu. „Seeliku ja body detailid olid punasest lakknahast, samuti kingad. Soovisin midagi, mis oleks seksikas, aga mitte vulgaarne, natuke romantiline, aga mitte liiga romantiline,” selgitab Merilin oma valikut.

Peigmees seevastu riietati üleni taevasinisesse. „Otsisime värvi, mis ei oleks väga traditsiooniline, sobiks minu kleidiga kokku ja loomulikult sobiks Stefanile. Sinine tundus suurepärane valik.” Nii olid isegi mehe kingad kaetud samas toonis sinise kangaga. „Maniküüri tegime talle ka – värvisime küüned taevasiniseks,” räägib naine ja lisab, „väga suur töö oli leida kõik detailid samas toonis. Korralik töö võtab aega! Aga lõpuks sai meil kõik kuidagi paika ja me jäime superrahule!”


Tekst: Triin Tisler

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar, talv 2016