TEADLASED SELGITASID VÄLJA, milline on parim iga emaks saamiseks
Pilt: Freeimages

Lapse kasvatamine on imeline teekond, mis toob õnne, rõõmu, väljakutseid ja muresid olenemata ema vanusest. Kas on siis aga olemas „õige aeg“ emaks saamiseks? Hiljutises uuringus selgus, et vaatamata eelarvamustele on peale 35. eluaastat emaks saamisel väga kasulikke mõjusid.

Keskmine iga emaks saamisel tõuseb iga aastaga ning see ei ole lihtsalt kaduv trend. Nimelt tunnevad naised end 30. ja 40. eluaastatel palju turvalisemalt ja sihikindlamalt ning nad on suure tõenäosusega oma suhtes ja karjääris kindlad, mistõttu tihti saadakse lapsed just selles eas, mitte varem.

Oleme alati uskunud, et rasedus peale 35. eluaastat on väga riskantne, kuid teadlased on avastamas uusi kasutegurid, mis hilise rasedusega kaasnevad.

On ka varasemalt tõestatud, et peale 35. eluaastat emaks saamine pikendab eluiga ning hiljutine Lõuna-Californias tehtud uuring selgitas välja, et hiline rasedus isegi parandab ema vaimseid võimeid.

Kuidas nad sellise järelduseni jõudsid?

Uurijad viisid läbi mitmeid teste ligi 830 hiljuti sünnitanud naisel. Nad uurisid värskete emade planeerimisvõimet, nägemistaju, verbaalset mälu, keskendumisvõimet ja tähelepanu. Selgus, et naised, kes sünnitasid oma esimese lapse peale 24. eluaastat, said probleemide lahendamise ja verbaalsete võimete testides paremad tulemused kui naised, kes olid juba emaks saanud 15.-24. eluaasta vahel. Peale 35. eluaastat sünnitanud naised hiilgasid aga verbaalse mälu ja tunnetusega seotud ülesannetes.

Mis neid emasid mõjutanud on?

Siin on tegemist östrogeeni ja progesterooni tõusuga raseduse ajal, millel on aju tööle kasulik mõju – eriti, kui tegemist on hilise rasedusega.

Allikas: Brightside.me