Minu nimi on Birgit ja mul on suur rõõm tõdeda, et mind on valitud Buduaari järgmiseks kaalulangetajaks. Üleliigsete kilodega olen võidelnud lapsest peale, kuid olen õppinud elama nii, et elu ei jääks kaalu pärast seisma. Hea lõikega kleit, sätitud soeng ja meik on mul aidanud veidigi oma välimust korrigeerida. Sellegipoolest ei ole minu tervislik olukord just rõõmustav, sest kaalun oma 175 cm pikkuse juures 98 kg.

Minu tegemised võtab lühidalt kokku väljend „elu kui Ameerika mägedel”. Minus on sotsiaalne tung alati midagi teha, mistõttu möödub enamus minu vabast ajast ürituselt üritusele käies. Töötades Eesti filmimaailmas büroojuhina, on viimase kahe aasta jooksul avanenud palju uksi, mis mul sellist elu elada võimaldavad. Mul on super töökoht, vinged sõbrad ning minu sotsiaalmeediakontodelt kajastub, et purgis see neiu ei püsi. Ma ei ole sellele tähelepanu pööranud, kuid olen nüüd aru saanud, et tegelikult olen ma sisemiselt õnnetu ning vajan muutust. Isegi väga suurt muutust, sest annan pidevalt oma energiat ära ning mina ise olen aastast aastasse tagaplaanile jäänud. Pärast seda, kui Buduaar uue kaalulangetaja otsingud välja kuulutas, olen ühe rohkem antud olukorrale mõtlema hakanud. Võime seada end esiplaanile ning tegeleda nii vaimse kui ka füüsilise heaoluga on suur oskus. Olen küll vahelduva eduga üritanud trenniga alustada, kuid pärast kuud-kaht olen murdunud.

Soovin, et Buduaari projekt aitaks mul leida tasakaalu ja et algaks teekond parema minani. Rapsides hommikust õhtuni, olen kaotanud ära iseenda. Kuigi kõik on põnev, soovin ma iga hommikul, et saaksin juba uuesti magama minna, sest väsimus on nii suur. Harvad ei ole need korrad, kui unustan päeva jooksul üldse süüa ning parimal korral haaran poest kiiruga valmistoidu, šokolaadi või saiakese. Isegi kõik minu sõbrad arvavad, et elan hullumeelse tempoga elu, kuid nad on sellega juba harjunud. 

Lisaks elutempole mõjutab mind söömishäirete taak. Olen viimased rohkem kui kümme aastat elanud koolikiusamisest tekkinud söömishäirete ja buliimiaga, mis olukorda suuresti võimendavad. Minu garderoobis leiab riidesuuruseid seinast seina, sest jojoefektina kõigub minu kaal 10–30 kg. Kuigi minu elus on näiliselt kõik korras ning ma naudin oma tegemisi, olen ma lihtsalt väsinud. Väsinud olemast paks ja väsinud elamast oma söömishäiretega. Pidevad töönarkomaania hood on viinud mind nii kaugele, et olen iga kuu haige ning vähemalt kord aastas lõpetan oma tervisemuredega EMOs. Olen õnnelik ja kurb samaaegselt, kuid leian, et on viimaks aeg tegeleda probleemi algallikatega ning loodan, et muutused on seekord püsivad. Minu suurimaks eesmärgiks on muuta oma elustiili jäädavalt ning ootan juba põnevusega esimesi samme, millest teile jutustada saan.

Armastusega

Birgit