NAISINVESTORITE KLUBI asutaja Kristi Saare: Naine, tee rahaasjad korda!
freedigitalphotos.net

Üheks suurimaks stressiallikaks tänapäeva inimeste elus on raha. Pidevalt tuleb muret tunda, kas raha on piisavalt palju ning kuhu ja kuidas seda täpselt kulutada. Ka meedia kajab kaasa, et tulevik ilma säästudeta on tume. Uuringud näitavad, et väga suur osa eestlasi elab palgapäevast palgapäevani ning on ühe suurema probleemi kaugusel sellest, et ei suuda enam oma rahalisi kohustusi täita. Ka suhteuuringutest selgub, et üheks kõige levinumaks lahkumineku põhjuseks tänapäeval on rahaküsimused – enne saab otsa raha ning sellega kaasneva stressi tõttu lõpuks ka armastus. Lisaks on raha ja oma finantsilise tuleviku pärast muretsemine väga energiakulukas ning seetõttu tasubki kätte võtta ja oma rahaasjadest ülevaade tekitada, et siis olukorda parandama hakata.

Kuhu su raha kaob?

Esimeseks sammuks oma rahalise seisu parandamisel on vaja selgeks teha, kuhu su raha igapäevaselt kulub. Sageli oleme oma kiires elurütmis nii kinni, et ei jõua rahaasju planeerida pikemalt kui vaid järgmise palgapäevani, kuigi tegelikult tuleks planeerida palju pikemas perspektiivis – minimaalselt viis aastat ja ideaalis kuni pensionini.

Selguse loomiseks, kuhu raha igapäevaselt kaob, on mitu võimalust. Kõige lihtsam on näiteks jätta alles kõik tšekid ja need kuu lõpus kokku arvutada või näiteks igapäevaselt kuluvad summad paberile või mõnda arvutifaili üles märkida. Edasijõudnud variandid on näiteks pankade poolt pakutavad rahapäevikud või mõne nutirakenduse kasutamine. Eesmärk on aga lihtne – kirja tuleb panna iga sent, et oleks võimalik pärast ülevaadet näha, kuhu raha läinud on.

Kui ühe kuu kõik kulud kirja on pandud, siis tasub need ka kriitilise pilguga üle vaadata. Esimese asjana tuleks läbi analüüsida kohustuslikud kulud nagu üür, laenumakse, kommunaalmaksed ja kindlustused. Kui võimalik, siis üritada neid makseid vähendada, näiteks uurida, kas on mõni odavam telefonipakett või parem kindlustuspakkumine saadaval. Sellele järgnevalt tuleks analüüsida tavalisi igapäevaseid kulutusi nagu toit ja rõivad. Vaadata, kui palju kulub raha näiteks väljas söömise peale, kas kulutused riietele on mõistlikud, võttes teadmiseks, mis sul juba riidekapis on, ning millised on su poes käimise harjumused – kas lähed poodi aega veetma ja kipud asju niisama ostma või on sul poenimekiri ja kindlad eesmärgid. Viimasesse analüüsitavasse gruppi jäävad meelelahutuse ja vaba ajaga seotud kulutused. Kui palju kulub raha väljas käimise, näiteks kino, teatri ja kontsertide peale ning kas need summad on kõik mõistlikud?

Kuidas oma rahalist seisu parandada?

Olles oma kulud läbi analüüsinud, tekib sinu rahalise seisu kohta kiiremas korras selge pilt. Üldiselt saab oma raha jagada kolme gruppi. Vältimatud kulutused (eluase, kommunaalmaksed jt), igapäevaseks eluks vajalikud kulutused (toit, bensiin jt) ning nn elu nautimiseks kuluv raha (kultuur, hobid jt). Nende kolme grupi kõrvale peab mahtuma aga veel üks ja see on kõige olulisem grupp ehk ülejääv raha, mida saab esiteks säästa ning hiljem investeerida.

Säästmise kohta on rusikareegleid erinevaid, aga kindel tasub olla ühes: kuni 10% oma sissetulekutest on absoluutne miinimum, mida kõrvale panna. Edasijõudnuna võiks see tase olla 20–25%. Mõned õnnelikud suudavad kõrvale panna ka lausa poole oma sissetulekutest.

Kui oma rahalise seisu ülevaatamisel leiad, et oled juba pidevalt võimeline raha kõrvale panema, on seis suurepärane. Kui leiad, et iga kuu lõpus just väga palju raha üle ei jää, siis seda olulisem on otsekohe tegutsema hakata. Esimeseks eesmärgiks peaks olema nn meelerahufondi loomine. Meelerahufond peaks koosnema alustuseks minimaalselt ühe kuu elamiskuludest, aga pikemas perspektiivis kas kolme või kuue kuu elamiskuludest. See on raha, mis tavaliselt seisab pangakontol, millele pole igapäevast ligipääsu eesmärgiga, et seda saab kasutada siis, kui on mingi probleem. Sageli läheb meelerahufond kasutusele näiteks autoõnnetuse, hambaravi, ootamatu tehnika purunemise või muu juhtumi korral. Meelerahufond aitab ära hoida olukorda, kus on vaja võtta kõrge intressiga laene, et ära maksta vältimatud kulutused.

Teiseks suureks eesmärgiks oma rahalise seisu parandamisel on kindlasti kõrge intressiga laenude tagasimaksmine. Kõige halvemaks on siinkohal muidugi igasugused SMS- ja kiirlaenud, millele väga suure intressi peale maksad. Sageli ei tajuta aga seda, kui halvasti mõjuvad rahalisele seisule 16–18% intressiga krediitkaardid, mille kasutamise eest sa pangale väga korralikult peale maksad. Võlgade tagasimaksmise puhul tasub alustada kõige suurema intressiga võla maksmisest ning kui see laen saab ära makstud, siis liikuda järgmise laenu juurde. Paljud inimesed maksavad meelerahu saavutamiseks ära ka õppelaenu ning kodulaenu, kuigi nii madalate intressidega laene pole sageli väga mõistlik kiiresti tagasi maksta.

Kolmas samm pärast kohustuste vähendamist ning laenude tagasimaksmist on asuda kriitiliselt oma kulutusi kokku tõmbama. Sageli ei pane me igapäevaseid väikeseid kulutusi tehes tähele, kui ruttu sellised kulutused suurteks summadeks kasvavad. Igapäevane paarieurone snäkk või kohv tööpäeval on aasta lõikes 500 eurot kulutatud raha. Liiga kõrge hinnaga telefonipakett või tuju parandamiseks ostetud riideese kasvab samuti aasta lõikes mitmesaja euro suuruseks kulureaks su eelarves. Lihtsate vahenditega oma eelarvet veidi kokku tõmmates on võimalik säästa üllatavalt suuri summasid. Kui aga näed, et su rahakulutamine on väga mõistlik ning madala sissetuleku tõttu on säästmisprotsendi suurendamine keeruline (nagu kahjuks Eesti naistel sageli on), siis pole muud võimalust, kui hakata oma sissetulekuid hoopis suurendama.

 

Tekst: Kristi Saare, Pelgulinna Gümnaasiumi inglise keele ja majanduse õpetaja ning väikeinvestor, Naisinvestorite klubi asutaja, finantsblogi moneyisyourfriend.eu autor 

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar suvi 2015