Head lugejad!

Oleksin pidanud vist oma sooviga ettevaatlik olema, sest jaanuari teine pool on mul möödunud kõike muud kui rahulikult. Ülesandeid on palju ning ajaga võidu jooksmine muudab mind pigem ärevaks. Mulle meeldib, et mul on erinevate ürituste- ja reisiplaanide korraldamisega seoses avanenud mitmeid väljakutseid, kuid vahel tahaks kõik asjad juba tehtud saada. Üritan töönädala sees ikka kolm trenni teha ning pärast hommikut jõuan ma sellistel päevadel tavaliselt koju 21-22 ajal. See on tavapärane kellaaeg, mis on juba üsna hästi. Lisades siia juurde veel projektid, siis see ei jäta praegusel ajahetkel just palju niisama olemise aega. Samas, olgem ausad, teisiti ma ka ei oska. Seetõttu oli möödunud jaanuari esimene pool minu jaoks pisut ka kummaline, kuid ilmselt oli mulle sunniviisiliselt n-ö akude laadimise perioodi ka vaja.

Viimases postituses kirjutasin veidi oma tervisemuredest. Ma ei oska öelda, kas mul on enesetunne paremaks läinud, sest tunded on vastuolulised. Küll olen saanud mõned asjad analüüside abil selgemaks ning olen leidnud meetodid, mis olukorda leevendavad. Mulle teeb rõõmu, et energiat on vähemalt nii palju juurde tulnud, et tempole vastu pean ning korralikumalt ka trenni suudan teha. Maksimumist ei ole muidugi siin veel juttu, kuid seis on ikka tunduvalt parem. 24. jaanuaril käisin Diabeedikeskuses oma kilpnääret kontrollimas. Käisingi seal viimati kontrollis aasta tagasi. Mul avastati kilpnäärme alatalitlus juba 12aastaselt ning pidin sellest ajast peale võtma hormoone reguleerivaid tablette nimega L-Thyroxin. Kogused aja jooksul küll varieerusid, vahepeal oli jälle parem, siis kehvem, kuid üldiselt võetakse neid ravimeid elu lõpuni. Tunnistan ausalt, et mulle üldse ei meeldi tablettide võtmine. Eks ma ei olnud juba mõnda aega tablette võtnud, kui esimest korda Diabeedikeskusesse kontrolli läksin. Eelmise arsti juurde ei julgenud minna, sest mul oli kuidagi piinlik. Tunnistasin uuele arstile kõik üles ning pärast analüüside selgumist ütles ta, et jätkaku seda, mida ma teinud olen, sest näitajad on korras. Kilpnäärmehormoonid olid korras ka sel korral ning süda rahul. Päris nii vastutustundetu ei soovita ma siiski teistel olla, sest tegemist on olulise organiga ning selle ravimata jätmine võib teha suure karuteene.

Ma tean, et mul on rauaga mure olnud, kuid praegu on olukord veel kehvemaks läinud ning eks see hooti mulle probleeme ka tekitab. Vahel lasen inertsi pealt oma graafikut, kuid päeva pealt võib mul viimnegi jõud ära kaduda. Hemoglobiininäitaja oli mul sel korral 101 ning raud 3,2. Standardite järgi normaalne raua tase pidi väidetavalt 9-10 pealt algama. Rauatablette olen vahelduva eduga võtnud, kuid ega need minu olukorras ka väga ei mõju. Konsulteerimise käigus panime paika plaani, et teen üle päeva kokku kuus rauasüsti. Vahetasin juba perearsti Tallinnasse ning teen lähipäevil ka kokkulepped selles osas, millise meditsiinitöötaja juures neid süste saama hakkan. Veebruari keskel lähen gastroenteroloogi vastuvõtule, kuid sinna on veel natuke aega. Palusin endale välja kirjutada ka unerohtu, sest 3-5 tunni pikkune uneaeg kõigele eelnevale just kaasa ei aita. Mõju on vahelduva eduga ning rohkem abi sain just rohkem kuuri alguse poole. Eks ühe retseptiravimi lõppedes tuleks pöörduda ikkagi looduslikumate vahendite poole. See ei ole tervisele sõltuvuse tekkimise võimaluse osas kõige ohutum tee ning Evelin soovitas mul pigem apteegist melatoniini kohta uurida. See on nimelt keha enda hormoon, mis unetsüklit reguleerib.

Mitmed tuttavad, sealhulgas ka minu treener, on soovitanud mulle soolestiku mikrofloora parandamiseks probiootikume, eriti just Biolatte omi. Eks firmasid ning tooteid on erinevaid, kuid ostsin isiklike soovituste järgi hetkel selle. Tablettide võtmises ma just eriti usin ei ole, seega ostsin toote pulbri kujul. Olen üle nädala seda juba iga päev tarvitanud, kuid on raske teha nii lühikese aja peale kokkuvõtteid. Seni on minu muljed olnud pigem positiivsed. Samuti pidi aitama sooja veega jook, kuhu on lisatud sidrunimahla, 0,5-1 teelusikatäit mett ning tseiloni kaneeli. Üks lugeja uuris, kuidas on võimalik tuvastada pärmseene olemasolu organismis. Mulle tundub, et sellele on analüüside teel küllaltki raske vastust saada. Otseselt seda minu teadmist mööda kontrollida ei saagi. Küsisin sama ka kilpnäärmearsti käest, kuid sellekohaseid analüüse neil ei olnud. Minul tuli see arusaamine kuidagi tunnetuslikult ja sõpradega sel teemal arutledes. Kui ma pärmseene kohta googeldama hakkasin, siis leidsin toitumistarkus.ee lehelt sellise testi, mida saab kodus teha. 

Minu eratreener Evelin Märtson-Nava viibib jaanuari algusest kuni veebruari alguseni välismaal ning sel ajal on minuga jõusaalitrenni teinud Jekaterina Trjapitškina. Ma olen äärmiselt tänulik Buduaarile ja Meritoni spordiklubile, kes mulle sellise võimaluse on andnud. Eratreenerid on nii palju nõu ja jõudu andnud, mida ma just raskematel hetkedel väga tänuväärseks pean. Harjutusi on palju ning kuna teeme ka erinevaid, siis paratamatult ei jää mul veel iga harjutuse tehnika meelde. Huvitav on teada saada, milline peab olema vastava harjutuse tehnika ning milliseid lihasgruppe see hõlmab. Eks ma pean vahepeal oma lobapidamatust muidugi taltsutama ka, sest seeriat tehes tuleks harjutusele keskenduda ning pause ei tohiks samuti pikaks venitada. “Miks”, “kas” ja “kuidas” küsimuste esitamist ei lõpeta ma vist aga niipea. Uudishimu suureneb.

Eelmises postituses juba mainisin, et jaanuari alguses oli ka selline nädal, kus ma suutsin teha ainult ühe trenni. See oli erandlik nädal, sest mul füüsiliselt lihtsalt ei olnud jõudu. Pärast seda oleme Katjaga (Jekaterina) juba rohkem trenni teinud. Alustasime ülakehatrenniga ning ülejärgmisel päeval oli fookuses alakeha (n-ö jalatrenn). Kuna mul oli paus vahele jäänud, siis tundsin vana head lihasvalu. Teate, ma ei ole vist varem selle üle nii õnnelik olnud kui too päev. Lihaseid lõdvestas muidugi see, et läksin pärast trenni sauna mõnulema ning järgmisel päeval proovisin esimest korda elus pilatest. See sobis too hetk kui rusikas silmaauku. Olemegi nüüd lihasgruppide fookuseid vahetanud üle trenni ning soojenduseks teen alati 10 minutit kardiot ning lõpus rahulikuma tempoga 15-20 minutit uuesti kardiot peale. Ootan põnevusega vahelduseks Bodypumpi trenni minekut, sest uued kavad on väljas ning tahaks täiega juba avastama hakata. Lähipäevil juba ees! Proovisin sel nädalal esimest korda ka Step & Abs trenni. Teate, mina jään ikka oma liistude juurde. Mu reageerimisvõime ei ole praegu just kõige kiirem ning selles olukorras tundsin end terve trenni kui elevant portselanipoes. Mäletan, et ma olen ka varasemalt stepipingil trenne proovinud ning samamoodi ka aeroobikat, kuid mul ikka ei teki seda „õiget“ tunnet.

Sama on ka vürtsika toiduga, proovin ja üritan oma taluvuspiiri suurendada, kuid iga toidu peale ikka suu põleb. Ma olen uhke, et ma olen vähemalt “nii” kaugele jõudnud, et Santa Maria Tom Kha segu ja retsepti järgi tehtud supp on nüüd mu lemmik. Särtsu annab natuke küll, kuid kana-šampinjoni-tomati-kookospiima maitse supis on kuidagi nii hea! Ma ei ole kunagi selliste toitude katsetamise peale tormi jooksnud, sest ma tean oma limiiti. Ühel õhtul poes käies nägin, et Aasia sarja erinevad segud on soodushinnaga ning jäin kuidagi leti äärde lugema. Ma isegi ei tea, mis mind haaras, kuid võibolla tekkis hetk, kus soovisin olla avatum. Kuigi ma eriline kokk ei ole, siis vähemalt sooviksin jõuda sinnamaani, et kasvõi kaks korda kuus midagi uut katsetada.

Kaalu ning mõõtude osas praegu erilisi muutusi olnud ei ole. Ma olen tervisemuredega oma keha nii stressi viinud, aga ma tean, et kindlasti läheb paremaks. 1. veebruariks soovisin ma tegelikult juba kaheksaga algavat numbrit näha, kuid loodetavasti jõuan ma selleni väikese viivitusega.

Kui varasemalt tegime Eveliniga kaalumisi/mõõtmisi kohe hommikul enne esimest trenni, siis nüüd oleme Katjaga aja tõstnud õhtu peale. Keskmiselt toimuvad need kella kuue ajal. Lohutan end sellega, et ehk näitaks kaal hommikul ikka juba 90 kilogrammi juures numbreid. Kuna kaal on mõne kilo võrra ikka alanenud, siis paratamatu on ka see, et minu puhul ei toimi enam need kogused, mis 8 kg tagasi. On aeg mõned valikud ja kogused kriitilise pilguga üle vaadata ning kindlasti toob see uusi tuuli. 

Soovin teile seniks mõnusat trenninädalat ning uusi avastusi maitsemaailmas!

Armastusega

Birgit