Appi! Ta vajab armastust ehk miks tekib paaniline hirm tõsisema suhte ees?
scanpix.ee

Olete juba mõnda aega suhtes olnud, kui saabub aeg järgmine samm astuda. Olgu selleks siis kokkukolimine või abielu. Oled mõttest joovastuses, kuna see on sinu jaoks asjade loogiline käik ja kõik, millest oled osanud unistada. Otsustad oma partneriga sellest rääkida. Vestlus ei kulge aga ootuspäraselt! Selle asemel et sinuga nõustuda ning rõõmsalt üheskoos eluga edasi minna, ta põgeneb. Paremal juhul istub ta endiselt seal, sinu kõrval, aga on samal ajal äkitselt nii uskumatult kaugel. Halvemal juhul kaob ta sekunditega uksest välja.

Selline olukord on paljudele naistele liigagi tuttav. Oh õnnetust, aga sul on oma kaaslase näol tegemist inimesega, kellel on hirm tõsisema suhte ees. Hirm enda sidumise ees. Hirm, et kui ta sinu mänguga kaasa tuleb, siis kaotab ta vähemalt poole sellest elust, mis talle nii armsaks on saanud.

Jah, tegemist on foobiaga!

Need, kes sellega ise kokku pole puutunud, on kindlasti juhtunud lugema artikleid, mis räägivad täiskasvanud inimestest, kes krooniliselt pikaajalisi suhteid väldivad. Selliseid inimesi nimetatakse pühendumusfoobikuteks. See termin pärineb 1987. aastal Steven Carteri ja Julia Sokoli sulest ilmunud raamatust „Mehed, kes ei suuda armastada”. Tüüpiliselt on tegemist inimesega, kes väldib pikaajalisi romantilisi suhteid ning abielu. Kahjuks ei piirdu asi ainult sellega – see hirm mõjutab ka kooli, tööd ning kodust elu. Vabadus on nende jaoks kõige olulisem asi elus ning kohustused hirmutavad neid.

Anna-Mai (26) nõustus Buduaariga oma kogemust jagama

„Minu suhe selle mehega kestis peaaegu kolm aastat. Umbes iga nelja kuu tagant kadus ta umbes nädalaks. Miks? Sest siis hakkas asi tõsisemaks muutuma. Ta ütles mulle korduvalt, et ta kardab tõsist suhet. Ta kardab, et see ei lase tal oma karjäärile keskenduda ja et see kärbib tema tiibu. Minu arvates oli see rumal ettekääne,” räägib naine. „Me elasime tegelikult eraldi. Iga kord, kui ta jäi minu poole kauemaks kui kolm päeva, hoidis ta hiljem vähemalt sama kaua distantsi ja taastas oma nn isiklikku ruumi. Taipasin probleemi olemasolu ja rääkisin sellest temaga, proovisin olla nii toetav ja mõistev, kui vähegi oskasin, aga sellest jäi ilmselgelt väheks. Asjad ei läinud paremaks, pigem vastupidi – mida rohkem olin mina tema jaoks olemas, seda tülgastavamaks ma tema jaoks muutusin. Seda hetkeni, kui ta ühel õhtul lahkus ja enam tagasi ei tulnudki.”

Synergia OÜ psühholoog Anneli Salk selgitab taolisi olukordi järgmiselt: „Igas suhtes toimuvad dünaamilised protsessid, mille käigus inimesed muutuvad lähedasemaks või hoopis kaugenevad teineteisest. Paarisuhe ei ole staatiline, sest inimeste tunded ei ole staatilised. Muidugi on ideaalne, kui partnerid tunnevad samu tundeid üheaegselt, kuid kahjuks kogevad partnerid reaalses elus tihti erinevaid ja vastakaid tundeid”.

„Kui paarisuhtes olijad soovivad abielluda või suhte uuele tasandile viia, siis saab suhe kindlama tähenduse. Võib juhtuda, et üks osapooltest ei ole veel emotsionaalselt selleks valmis ning suhtes toimuv muutus tekitab temas hirmu. Positiivsest küljest on hea, kui enne abiellumist mõeldakse hästi läbi, kas ikka ollakse valmis selle inimesega pikka aega koos olema ning ühist elu elama,” räägib ta. „Kuid kui sügavamaid pikaajalisi suhteid välditakse paaniliselt, siis see ei võimalda õnnelike pikaajaliste suhete loomist oma elus. Seda võib nimetada sidumisfoobiaks või lähisuhtefoobiaks.”

Mida tunneb foobik ise?

Eerik (34) kuulub pühendumusfoobikute ridadesse ning ta oli nõus rääkima sellest, mis tüüpilise foobiku peas tegelikult toimub. Miks nad võtavad vastu impulsiivsena tunduvaid otsuseid ning kuidas nad ennast pingelistes olukordades tunnevad.

„Kellelegi, kes ise selle hirmu käes ei kannata, on väga keeruline selgitada, kui intensiivseks see hirm aeg-ajalt muutub ning kui hea tunne on olukorrast põgeneda. Olen palju kordi kohtingutel käinud ja erinevate naistega püüdnud suhtesse astuda, aga sellest pole midagi välja tulnud. Mida tõsisemaks muutub suhe, seda rohkem hakkab see naine mulle vastu. Ainus asi, millest mõelda suudan, on see, kus asub lähim väljapääs?! Tunne on umbes selline, nagu keegi üritaks sind padjaga lämmatada,” selgitab Eerik. „Tööga oli täpselt sama lugu. Jõudsin ilusti sisse elada, kõik läks väga hästi ja mind ootas ees ametikõrgendus. Ja mida mina tegin? Hakkasin teise riiki töökohta otsima!”

Kuidas selline foobia tekib?

Sellise hirmu taga võib psühholoogi sõnul olla palju põhjuseid: „Tüüpiliste põhjustena võib välja tuua näiteks päritoluperekonnas toimunud negatiivsed sündmused, mis on mõjutanud isiku suhtumist pikaajalisse paarisuhtesse. Samuti näiteks eelmisest suhtest saadud emotsionaalsed haavad, mis ei ole veel tervenenud. Ka isiksuslik ebaküpsus ning hirm vastutuse ja oma vabaduse kaotamise ees võivad olla foobia põhjustajaks. Lisaks negatiivsed hoiakud abielu suhtes, näiteks naise tuhvli alla minek ning võimetus näha, mida head toob endaga kaasa ametlik sidumine oma kaaslasega”.

Olukord pole täiesti lootusetu

„Kui inimesele endale muutub probleemiks, et kõik tema suhted jäävad pinnapealseks ning lühikeseks, siis on võimalik ette võtta oma hingelise arengu tee. Selleks on palju võimalusi: enesearengut käsitlevate raamatute lugemine, filmide vaatamine, seminaridel osalemine, psühholoogilisel konsultatsioonil käimine ning paariteraapia. Selle kõigega saab tegeleda, et oma probleeme lahendada, oma alateadlikke hirme läbi valgustada ning uusi positiivseid suhtemustreid luua. Paljude erinevate võimaluste seast saab valida just endale kõige sobivama,” räägib Anneli Salk võimalikest päästerõngastest.

„Tänu paremale enese tundmisele saadakse aru oma osast paarisuhtes ning oma võimest ennast siduda ja vastutada. Kui läbi enesearenguprotsessi leitakse, et see inimene ikkagi ei ole see õige, kellega pikaajalist suhet luua, siis suudetakse ka seda rahulikult väljendada ning selgitada, milliseks suhteks ollakse parasjagu valmis. Tänu emotsionaalsele intelligentsusele suudetakse paremini oma emotsioone väljendada ja hea partner olla,” lisab ta.

 

Tekst: Heidi Ruul

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar kevad 2015