Jõulud on aeg, mis veedetakse koos perega, meenutatakse möödunud aastat ning heidetakse pilk tulevikku. Paraku leidub neid lapsi, kellel ei ole võimalust elada koos oma perega - nemad on lastekodulapsed. Sellest hoolimata on iga lastekodu mõelnud välja oma süsteemi, leidub neid, kes võimaldavad oma kasvandikele võimaluse külastada oma perekonda ning sugulasi, seda aastaringselt. Paljudel lastekodudel on välja arenenud tugiperekonnad, kellega lapsed on juba harjunud. Buduaar uuris erinevatelt lastekodudelt, kuidas veedavad jõulud nemad!

Haiba Lastekodu
Kernus asuv Haiba Lastekodu pakub lastele võimalusi külastamaks enda sugulasi ning peret ka muudel aegadel, mitte ainult pühade ajal. „Ühekordse aktsiooni korras me oma lapsi jõuludeks kuhugi võõrastesse perekondadesse ei saada. Esiteks jätab see juba niigi kord bioloogilisest perest eraldatud lapsele üsna vale mulje - et korraks ma teile kõlbasin ja rohkem mitte. Teiseks - mida laps sellest saab? Kolmest päevast kuskil võõraste juures? Kolmandaks - pered, kes oleksid nõus lapsega suhtlema ainult jõulude ajal, muu ajal aga mitte, tegutsevad minu arvates pisut vääradel motiividel,“ räägib Lea Tikenberg.

Tallinna Lastekodu
Tallinna Lastekodu lastel on olemas spetsiaalsed tugipered, kelle juures lapsed saavad viibida nädalavahetustel ja koolivaheaegadel, mitte ainult jõulude ajal. Vastavalt määrusele, on need pered kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poolt kontrollitud, on väljastatud kirjalik luba omavalitsuse poolt lapse perre lubamiseks, samuti on olemas lapse eestkosteasutuse kirjalik luba lapse perre lubamiseks.

„Nõusoleku peres viibimiseks annab ka laps ja nende lubade alusel sõlmib asenduskoduteenuse osutaja lepingu perega. Ajutiselt peres viibimine peab olema eelkõige laste huvides, ühekordselt aktsioonina korraldatud peres viibimist ei saa küll pidada lapse huviks, pigemini võib see tekitada lapsele trauma. Samuti ei mõista mina seda, kuidas saab last võtta kui mingit asja, et võtame jõulude ajaks ja siis on kõik. Juba see idee, laps jõuluks perre, on minu meelest väga valesti ülesehitatud,“ leiab Tallinna Lastekodu juhataja Leena Masing.

SOS lasteküla
Keilas asuva SOS lasteküla lapsed jäävad jõuludeks ja ka teisteks puhkudeks oma SOS pere juurde. „Ma arvan, et mingid positiivsed muutused võivad lapsel sellises vormis jõulude veetmise juures olla, aga ainult sellisel juhul, kui  pere, kelle juurde laps läheb, on nn usalduspere, st nad on  lapsega tegelenud juba pikemat aega ja jälgivad reegleid, mis lapsele stabiilsuse tagavad,“ arvab SOS lasteküla juhataja Margus Oro.

Maidla Lastekodu
Maidla Lastekodul on mitme aastakümne kogemus laste tugiperedes viibimise kohta nii nädalalõppudel kui ka koolivaheaegadel. „Nii nagu enamus asju selles maailmas, nii tuleb ka siin otsustada mõistuse piirides ilma liigsete emotsioonideta,“ räägib lastekodu direktor Valve Viljak.  „On olukordi, kus peres viibimisest kujunebki välja lõpuks kas lapsendamine või hästi toimiv kasupere. Samas on juhtunud, et edasised kontaktid ei ole nii püsivad, kuid siiski mingil määral toimivad (laste lõpuaktused, sünnipäevad), ja on olukordi, kus need kontaktid jäävad väga lühiajalisteks (põhjus - kas ei soovi seda lapsed ise või tekib probleem peres),“ selgitab Valve.

Lastekodude mureks on eelnevalt selgeks teha, kuhu see laps läheb, milline on selle pere ootus lapse suhtes.  Meie teame, milline on laps, või mida temalt oodata, ja millised on lapse enda ootused. Kunagi ei saa 100% olla kindel, kas need mõlemapoolsed ootused täituvad - alati on see seotud riskiga.

Autor: Annika Ülejõe, Buduaar.ee toimetaja