Indrek Galetin on noormees, kes töötas end ise fotograafina üles ning peab tõdema, et ta on siiani sellega edukalt hakkama saanud! Kohe kindlasti ei hakka ma teda nimetama „staarfotograafiks,“ sest leian, et tegu on tavalise inimesega, kes ei ole kindlasti staar, vaid lihtne inimene! Alles hiljuti hakkas ta pidama oma blogi. Uurisimegi, millest selline idee ning mida huvitavat võib sealt lugeda.

Hakkasid blogi pidama - millest selline idee?
Põhjuseid, miks hakkasin blogi pidama, on mitmeid. Eelkõige tahan, et minu mõttekaaslastel oleks võimalik mind paremini tundma õppida ja inimesed, kellele läheb tõesti korda see, mida teen, saaksid infot otse minult, mitte ei loeks kellegi subjektiivset arvamust või tõlgendust. Subjektiivse arvamuse all pean silmas ajakirjanikke, kes ei lähtu alati elementaarsest eetikast ja heast ajakirjandustavast. Ma ei hakka meediat parandama, nagu seda teeb Liis Lass, küll aga tahan, et selles oleks vähem ärategemist ja rohkem positiivsust. Kindlasti on üks põhjustest ka see, et mulle meeldib kirjutada ning tahan oma arvamusi, mõtteid ja unistusi teistega jagada!

Tead sa umbkaudu, palju on neid inimesi, kes sinu blogi regulaarselt jälgivad?
Alustasin blogi pidamisega ja kirjutasin esimese postituse alles 20. oktoobril. Külastajate arv kasvab iga päevaga ja reguraalsete jälgijate arvu on veel vara arvestada.

Kelle tuntud Eesti inimeste blogisid sa ise jälgid?
Ma ei ole eriti kursis, kes Eesti tuntud inimestest üldse blogi peavad, küll aga olen külastanud näiteks TV3-e saate „Eesti otsib superstaari“ finalistide, Liis Lassi ja Edgar Savisaare blogi. Reguraalselt jälgin oma erialaseid ja paari väga huvitavate teemadega blogi.

Paljud on kiitnud sinu kirjutamisoskust ning sinu mõtteid, kas ajakirjanduse peale ei ole mõelnud?
Suured tänud! Nagu juba eelnevalt mainisin, siis mulle väga meeldib kirjutada ja oma mõtteid avaldada. Olen ajakirjanduse vastu korduvalt huvi tundnud ja kirjutanud ka artikleid ning arvamuslugusid, kindlasti on plaanis tulevikus kirjutada ka mõni raamat.

Kommentaare sinu kirjutiste kohta ei saa sinna jätta, küll võib meilile arvamusi saata. Miks nii, kas kardad, mida inimesed võivad sinna kirjutada?
Arvan, et anonüümsetel netikommentaaridel ei ole mõtet ja need on eelkõige artiklite külastatavuse tõstmiseks. Kui kellelgi on küsimusi, ettepanekuid või soov lihtsalt arvamust avaldada, siis saab alati mulle e-mailile kirjutada.

Oma blogis räägid mitmetest söögikohtadest ning heategevusprojektidest, kas see on nende asutuste-organisatsioonide poolt esitatud palve või on see sinu isiklik soov neid kajastada?
Üks põhjustest, miks ma üldse blogi kasuks otsustasin, on veel see, et ma ei taha sõltuda mitte millestki ega kellestki, et saaksin kirjutada, millest ise tahan. Kõik minu postitused on kirjutatud minu enda algatusel ja soovil. Heategevusest on minu blogis palju juttu, sest tahan aidata ja tunnustada neid, kes seda tõeliselt väärivad. Olen Eesti Loomakaitse Seltsi vabatahtlik ja arvan, et praegusel raskel ajal võiks inimesed rohkem kokku hoida ja nõrgemaid aidata!

Palju on juttu heategevusest, nagu juba mainitud, kas varsti võib oodata taas ka sinu enda poolt mõnda heategevusprojekti?
Kindlasti on mul palju ideid ja mõtteid, neist aga lähemalt siis, kui õige aeg käes.

Mida soovitad inimestele, kes sooviksid teisi aidata, mil moel nad saaksid oma abi pakkuda neile, kes seda vajaksid?
Kui on soov aidata loomi, siis üks võimalustest on annetada raha. Kui tahetakse muudmoodi aidata, siis kindlasti on puudust ka vabatahtlikest ja headest inimestest, kes jalutaks ja mängiks kodutute loomade varjupaiga koertega. Rohkem informatsiooni saab Eesti Loomakaitse Seltsi koduleheküljelt!

Autor: Annika Ülejõe, Buduaar.ee toimetaja