Tupla Xtra Caramel võistlus: Minu suurim seiklus!
29-09-2009 Kommentaarid (36)
Elu on seiklus ja elus on hetki, mis jäävad alatiseks meelde. Kas oli see põnev reis või unustamatu puhkus, seiklus mägedes või vee all?
Äkki oli see hoopis mõni ootamatu juhus või kohtumine, mis su elu muutis?
Lisa enne 15.oktoobrit siia Tupla Xtra Carameli seiklustegaleriisse oma seiklusemälestuse pilt ja kommentaar, pildi puudumisel lihtsalt väike jutustus oma suurimast seiklusest. Lugejad valivad 3 lemmikut, keda premeerime 20.oktoobril seiklusemaigulise Tupla shokolaadiga.
1.koht 75 Tupla Xtra Carameli
2.koht 50 Tupla Xtra Carameli
3.koht 25 Tupla Xtra Carameli
Tupla- seikluse maitse!
20.10.2009 Tupla mängu uued võitjad
1.koht 75 Tupla Xtra Carameli- eevaa
2.koht 50 Tupla Xtra Carameli- siki
3.koht 25 Tupla Xtra Carameli- niaa
Buduaari ajakirja aastatellimuse saavad: antitiib ja pel
Võidu saab kätte Buduaari kontorist Lõõtsa 2, A-korpus tööpäeviti kella 9-17.00. Hoiame auhindu 2 kuud pärast loosimist.
Palju õnne kõikidele võitjatele!
Tekstid
Lisas Bingo-Pille
2.91
Minu parim puhkus =)
Käisin juuli alguses Põhja-Prantsusmaal Nice-s.See oli tõesti minu parim seiklus üldse.Vahemere vesi oli super.Esimesel päeval olid lained umbes 2m kõrgused.Võimatu oli madalas vees püsti seista, vesi tõmbas sind kohe pikali.Seal läks nii ruttu sügavaks, et ei julgenudki kaugele minna aga madratsiga oli seal mõnus olla.Ja siis tuli jälle 2m lained ülepea =).Muidugist oli seal kivist rand, nii et kukkudes polnud just kõige pehmem.
Linnas oli ka hästi tore.Igalpool olid jäätise putkad, kus müüdi lahtiseid jäätiseid.Ja oli kus oli valikut.Lihtsalt kõik maitsed mis olla saavad.Ei oskanud validagi. =)
Väga ilus linn oli, soovitan kõigile.
Sinu hääl on antud! 114 korda
Lisas bershka
2.87
Seikluspark Helsingis
Hey kõigile!
Käisin aasta tagasi Helsingis lõbustuspargis.Kõige lahedam oligi suure ümmarguse paadiga mõõda kärestiku sõita.Lisaks veel mitme kose alt läbi.Kõik said läbimärjaks.Võimatu oli sealt kuivana tagasi tulla.Pildil on näha mind koos perega, kui me just ühe kose olla sõidame.Lahee oli!!!
Sinu hääl on antud! 97 korda
Lisas Siki
2.65
Ükski heategu ei jää karistamata :D
Ühel ilusal päiksepaistelisel päeval sõitsime kaatriga kaheks päevaks Pedassaarele puhkama. Sai siis rannas võrkku mängitud kui kaks venelast meist mööda jalutasid ja abi palusid. Neil nimelt ei läinud enam paat käima ja seda oli vaja siis meie kaatriga käima tõmmata. Nagu vanasõna on öelnud, seal kus abi vaja tule ja aita, nii me tegimegi. Venelased said ilusti paadi käima ja tagasi Kaberneeme sõita. Siis aga juhtus midagi imelikku,enda kaatri saime käima küll aga edasi ei liikunud, olime vastu kive sõitnud nii et propelleri-taolisel asjal mis edasi viib olid kõik tiivikud minema lennanud. Ükski heategu ei jää karistamata. Õnneks saime lasta sadamast uue kohale toimetada ning järgmisel päeval läksime ilusti koju.
Sinu hääl on antud! 594 korda
Lisas antitiib
2.55
Я был здес - легенда о Ласнамяе
Sõber oli kuskilt võitnud bwin vihmavarju, kätte lubati see anda Peterburi maantee 81. Et tal asja vastu huvi puudus, mõtlesin et tavai, mul ongi vihmavarju vaja.
Astusin koplist rõõmsalt trammile, et sõita sellega kesklinna. Mul soovitati siirduda Viru terminalist 35 bussile, ning sellelt Lasnamäe linnaosas Kuuli tn Kuuli peatuses
maha astuda. Mõeldud tehtud. Viru terminali astudes, silmasin aga oma suurimaks meelehärmiks, et autobuss numbrikoodiga 35 kiirendas kohalt minema Lasnamäe suunas. Kuna järgmise samaliigilise liikurini oli aega oma 20 minutit, mõtlesin et "Mis vahet, ma olen lasnamäe elu näind ja teind, tean kuidas seal asjad käivad". asutasin ennast hobujaamas trammile suunaga Ülemiste, lootuses et ehk tramm kui kiirem liiklusvahend selle Scania bussilaiba kinni püüab. Trammis olin sunnitud pealt kuulama mignite kalkaritest teismeliste möla, aga ei lasknud ennast sellest häirida. Meeleolud olid ülevad, sest lootsin peatselt naasta kodu poole uhiuue Bwin.com vihmavarjuga. Tramm jõudis Peterburi maanteele. Juba terendas ees lõpp-peatus, kuid 35 rimakat ei olnud ma teepeal veel kuskil kohanud. Astusin trammist maha, ning otsustasin lähedalasuvas pizzerias Attimos väheke keha kinnitada.
Päevapitsa (millelt leidis mozzarella juustu, sibulat, tuunikala ja kappareid) söödud, snus moka alla pandud, asutasin ennast lähedalasuvasse bussistoppi, et uurida mis liiki transpordivahendid seda läbivad ning kuhu nendega võimalik jõuda on. Sain teada, et buss nr 55 liigub samuti Kuuli tn läbi, see peaks nagu sobima. Bussini oli aega ligikaudu 15 minutit, need 15 minutit möödusid väga väga aeglaselt bussipaviljoni õblukese seina taga kükitades ja Lasnamäe külmade tuulte keerises värisemas.
Istun bussis nr 55, peale minu on peal veel 2 reisijat, eestlased :S, lasnamäel :S. Vaatan närviliselt mööduvaid majanumbreid, Ehituse abc - 71, aega veel on. Hydroscand traktorijupid - 83. Mida perset, kaks järjestikust maja , ja numbrid nii erinevad. Käpelt hüdroskändi juures bussi pealt maha, ja vuta vuta ehituse abc poole tagasi, äkki peab kuskile hoovi keerama või midagi taolist. Ei hakka silma midagi tarka, olin tulutult mitusada meetrit sitasel teepeenral tagasi kõmpinud ja oma külmetusastet veelgi kasvatanud, karvkatet pealael hetkel eriti ei leidu ning mütsi, ma tark mees, kaasa ei osand haarata. Tuli leppida sellega, et ilmselt on kogu see vihmavarju võit mingi haige nali või tüng.
Ootan järgmist bussi nr 55, Ehituse abc vastas Statoilis. Aega on jälle umbes 15 minutit, seega 15 pikka minutit tuule käes külmetamist, seekord polnud bussipaviljoni ka. Tekkis tõsine kahtlus, kas siit jamast enam eluga välja tuleb.
Saabus buss nr 55, peale läksin ainukesena, eelnevad inimesed olid astunud Tallinn Maardu bussile. Üks noorsand keeras täpselt bussi juurde Audiga, ning näppas ühe potentsiaalse AS Tempera kliendi odavama hinnapakkumisega. Mina istun aga nüüd nr 55 bussis, ning mõtlen, et las see teeb oma tiiru ära, soojenen natuke ning esimesel võimalusel sätin ennast koju. Kuuldes kõlarist, et järgmine peatus on Kuuli, ei tekitanud see minus mingeid emotsioone. Olin ju enne tunnistajaks kuidas kaks järjestikust maja Peterburi teel kandsid numbreid 71 ja 83 ning maja nr 81, mida mul vaja on, ma nende vahelt ei leidnud. Oot oot, Kuuli peatuse juures ju TV3 office, ja kui silm nüüd väga ei eksind, oli seal külje peal Peterburi mnt 81. Õhinal astusin Kuuli peatusest 200 m TV3 kontorini tagasi. II korrusel sekretäri lauast sain bwin.com paberkotis vihmavarju kätte, ütlesin aitäh ja astusin välja. Tagasi Kuuli peatuse poole astudes, näen bussi endast mööda kihutamas. No milline vedamine, saabki värsket õhku hingata. Ooteaeg ei osutunud muide lühemaks, kui varem mainitud ooteajad. Osutasin aega mõistlikult kasutada ja tutvusin oma uue vihmavarjuga. Nimi oli paljulubav Windfighter 8). Nupust lendas kogu kaadervärk lahti ja nupule vajutades hüppas peaaegu kokku tagasi.
Saabus buss nr 35, astusin koos paari vene mammiga sisse. Möödudes mõnest peatusest, hakkas vägisi tunduma et see viib mind vist Lasnamäe subkultuuri veelgi sügavamatesse kihtidesse. Nii oligi, mõne aja pärast olin omadega Selis, Lasnamäe peaaegu kõige idapoolseimas punktis. Olin külmetusest juba kredabiilseks muutunud ning ei adunud enam kuhu poole peaksin orientiiri seadma. Aitab nendest 35 ja 55 bussidest, kähku bussile 67, sooja radika äärde. Viru toiduosakonnast seitsmesajane Jagtraum kaasa ning buss nr 40 koju Jagtraumi ja teed manustama.
Sinu hääl on antud! 602 korda
Lisas pel
2.47
Itaalia Jobi 2008
Meie suurim seiklus on talletatud erinevalt teistest filmilindile, mida saab näha aadressil:
http://www.youtube.com/watch?v=ETXNC1w75qE
Itaalia Jobi:
Reinkarnatsiooni läbi teinud ja vaatajate ette pärast suuri sekeldusi autorikaitseametis on jõudnud koguperefilm "Itaalia Jobi", mis räägib ühe seltskonna elust ja olust, õlust ja naistest, maffiast ja paavstist ja seiklustest Euroopas. Seekord on film siis ilma igasuguse tsensuurita ja kablata, mis võiks anda vaatajatele toimunud sündmustest vääriti mõistmisi. Hea on see, et tegemist on puhtalt tõestisündinud looga ja pliiatsist väljaimetud materjali pole.
Sinu hääl on antud! 524 korda
Lisas Goldy
2.05
Seiklus kui elu kogemus
Olin meeletult armunud tüdruk. Esimene tõeline armastus ikkagi. Mu elu Mõte otsustas, et lahkub Eestist, nii tuli ka mul otsustada, kas lähen kaasa. Ma jätsin oma töö, pere...mingite eriliste selgitusteta maha ja lendasin Küprosele.. kuna teadsin, et nad oleks mu ümber veenanud. Ma ei osanud ühtegi keelt, polnud kunagi maailma näinud... Ma olin ärevuse kätte lausa lämbumas.. Päike, kuumus, rand, liiv... Arvasin, et ma suudan elu käigus keele selgeks õppida ja kuna mul oli kelle pärast pingutada järelikult saan ka hakkama.
Algus oli super. Peod, jalutuskäigud meeletus kuumuses, viinamarjade näppamised, apelsinide ja mandariinide kasvatuses raksus käimised, kohalikele eesti keele õpetamised, veinifestivalid, huvitavad söögid, naljakad kombed, uued sõbrad....
Aga tulemus oli see, et olin ainus kes tööd rabas teha... Maksta üürist suurema osa, osta jooke, süüa... Mind jäeti üksi mitmeid kilomeetreid töölt ja tööle kõndima... mööda ohtlike rannaääri... Olen tundnud mis tunne on kui mingi perv sind jälgib ja järgi kõnnib... Ma olen ehmatanud isegi oma varju peale... Mu tööpäevad algasid kella neljast.. kestsid neljani hommikul. Töötasin muidu väga toredas koha. Sportbaaris. Palk maksti alati ilusti ära. Tööl olin ma nn kõigi lemmik, sest minuga sai algul palju nalja. Ma polnud kunagi kokteile teinud, inglise keel null tasemel.. Näiteks üks klient küsis, tikke... Ma viisin taldriku :D Aga ajapikku jäid sõnad meelde ja ma sain ilusti suheldud. Olen tänulik tööandjate kannatlikusele.
Koduses miljöös “ootas” mind täis armsam, kes magas mu läpaka taga . Ümber veiniklaasid... Mustad nõud.. koristasin kõik ja läksin alles siis magama. Paar tundi magamist ja siis algas kõik algusest. Harjusin oma eluga. Rõdult oli siiski miljoni vaade merele...all oli kohe rand... Ärgates, tegin oma asju, käisin väljas, ujumas, päevitamas, suhtlesin inimestega.. tundsin end lihtsalt mõneti üksinda, mu ainsaks igapäevaseks mõtteks oli: tahan Eestisse tagasi, kui miski ei muutu... Ei muutunudki...
Kas ma kahetsen seda seiklust? Ei, sest elu on liiga lühike, et midagi kahetseda... ;)
Sinu hääl on antud! 190 korda
Lisas ilris
1.96
Unustamatu Sri Lanka!
See lugu juhtus 2 aastat tagasi ühel unustamatul Sri Lanka ringreisil. Sõitsime mööda saart ringi oma reisiseltskonnaga ja giidiga. Olles teel olnud juba 5 päeva olime nautinud kohalikku loodust igati. Kuna päike on seal meeletult palav, siis otsustasime ennast kosutada värskendava loodusliku duššiga, nimelt 220m kose all:-) Kuna seal ujusid ka kohalikud, siis miks mitte ka ise sellist elamust proovida. Saime kenasti mööda väga libedaid kive vette ja nautisime seda tugevat massaaži mida kosk meile pakkus. Vesi oli karastavalt jahe ning väga mõnus liivane põhi jalge all. Vahepeal nautisime kividel sooja päikest ning mõnusat kosemühinat. Olles taas vees tundsime ühtäkki, et keegi tõeliselt suur elukas ronib mööda jalgu üles... Alguses oli ehmatus väga suur ning võite ette kujutada kuidas arad naisterahvad mööda neid väääga libedaid kive ruttu üles said:-)) Kuid tegelikult polnudki asi nii hull, sest veel elasid lihtsalt Sri Lanka kohalikud krabid, kellega olime tutvust teinud juba eelnevalt. Lihtsalt selhetkel kui oled veel ja veepõhja ei näe, siis tundus eriti hirmutav tunne, et keegi ronib mööda su jalgu üles.
Igatahes soovitan Sri Lanka reisi kõigile, meeletu elamus ja hingematvalt kaunis loodus.
Sinu hääl on antud! 95 korda
Lisas gerlinda
1.90
India
ELU ONGI ÜKS SUUR SEIKLUS.Vot sellised mehed on Indias
Sinu hääl on antud! 86 korda
Lisas gerlinda
1.88
Esimest korda soojal maal
Eelmine aasta sai käidud Tais puhkamas.Tegin ka tutvust kohaliku loomaaiaga.Ei tea küll miks nii nutune nägu ees?
Sinu hääl on antud! 68 korda
Lisas smurf
1.88
Ekspromt mõte
…teismeeas olin suur boheemlane, tahtsin teistest erineda, õnneks mul oli sõbranna ka selline ja koos sai ette võetud uskumatuid asju. See ei ole meie suurim seiklus, küll, aga üks paljudest.
1.oktoobril mõtlesime minna Ida-Virumaale, vanaemal oli sünnipäev, kuna tahtsime teda üllatada, siis riietusime ka vastavalt. Sõbranna nägi välja nagu Buratiino filmis see kass, ainult ilma vurrudeta, minul oli seljas kirju pontso, jalas sõjaaegsed kirsad, kaks punupatsi ja värviline punutud pael ümber pea, nagu luuletajal ning tagatipuks oli käes toikaotsas ilma juusteta pea – nägin välja nagu indiaani pealik.
Mäletan, kui Raekoja platsist rongijaama läksime, tulid vastu meile jaapani turistid, nii kummaline kui see ka polnud jäid nad kõik seisma ja kummardasid. Meile tegi see muidugi nalja ja kummardasime vastu. Tegelikult tegi see südame soojaks, ei tea isegi miks. Rong oli muidugi puupüsti täis ja silma jäime kõigile nagu alati ja vanaema oli meid nähes väga üllatunud, kui mitte ehmatanud – missjoon sai täidetud!
Enne rongile minemist käisime veel pildistamas, et jäädvustada see hetk,ka seal sai naerdud nii, et pisarad silmis ja tilgad püksis, fotograaf muidugi koos meiega.
Tagatipuks saime rongis mingite poistega veel tuttavaks, millest kujunes meie järgmine seiklus, teadsime, et Rakveres nad tol korral maha läksid ja nimed sai ka jutu mainitud, aga uskuge või mitte, üles me nad leidsime, aga see on juba teine seiklus :)
Sinu hääl on antud! 64 korda
Lisas Tairi
1.86
Etna mägi
Olin see suvi Sitsillias, kus oli mõnus 37kraadi. Plaan oli minna Etna mäele ja oli teada, et seal on tunduvalt külmem. Nii ma siis mõtlesin, et pusaga peaks olema normaalne. Üles mäetippu(u. 3330 m) jõudes taipasin, et oleks targem olnud talvejopega tulla:D Hoolimata sellest, et külm oli, tasus see reis ennast 100% ära. See vaade mis sealt ülevalt avanes ja kõik need vulkaani kraatrid olid lihtsalt nii vapustavad. Kõik, kes Sitsiiliasse plaanivad minna peaksid seal kindlasti ära käima:)
Sinu hääl on antud! 294 korda
Lisas Annie Wilkes
1.85
Esimene soojamaa reis- Bulgaaria
Kuna see oli minu esimene kord lennukiga sõita, siis olin ikka väga ärevil. Lõin endale illusioone, et kukume alla, saame surma jnejne. Õnneks läks kõik hästi, jõudsime elusalt ja tervelt kohale.
Bulgaaria reis oli väga seiklusterohke ning meeldejääv. Ujusin Mustas meres, sai ära käidud ka maa-aluse kuumavee duśśi all, vesi oli 38 C, mis maa alt tuli.
Bulgaarial on pakkuda mitmeid erinevaid lõbureise, sealhulgas kinnises maasturis reis sügavasse metsa, puutumata loodusesse.
Koht on kohutavalt tore ning inimesed sõbralikud :)
Sinu hääl on antud! 233 korda
Lisas Annuke
1.85
Seiklus kõrgel pilvede kohal?
Räägin Teile jutu oma esimesest lennureisist. Olen alati kartnud lendamist, sellel on tihe seos ka kõrgusekartusega. Siiani olen eelistanud bussireise, pikad sõidud on aga üpris väsitavad...Kevadel otsustasime perega Maltale puhkama lennata, nad kõik julgustasid mind, et karta ei ole mõtet. Esimene kord jääb alatiseks meelde! Kõik sujus ning kõrgelt avanes imeilus vaade. Kõik, kes kord seal üleval on käinud, mõistavad mind. Edasi ei läinud aga lend nii sujuvalt, olime just Alpide kohal kui kõik alguse sai...Kõrgel mägede kohal on väga palju õhuauke, olime täiesti looduse meelevallas...Lennuk rappus, inimesed karjusid, kõlarist hõigati, et kõik peavad oma turvavööd kinni panema, lennukis liikumine on keelatud. Hirm oli väga suur, kartsin kõige hullemat... Tasapisi sai lennuk siiski tasakaalu tagasi ning hirmust üle saanud inimesed hakkasid kõvasti plaksutama, lennuk täitus rõõmuhõisetega.
Juba paar kuud on uudistest läbi käinud väga palju teateid lennuõnnetustest, see on väga kurb, tunnen juba hirmu ainuüksi mõtte ees, mis oleks võinud juhtuda...Tegin selle läbi ja uskuge mind, esimene kord jääb tõesti alatiseks meelde!
Sinu hääl on antud! 120 korda
Lisas Heidi
1.82
Rongisõit Ida-Euroopa moodi
Kõik algas augustis, kui kuuel Eesti noorel tuli jõuda Rumeeniasse, et osaleda ühes projektis. Kuna sinna linna kuskilt otselendu ei läinud, otsustasime, et reisime läbi teisigi riike ja kasutame erinevaid transpordivahendeid. Kõige suuremad seiklused ilmselt algasidki Ungaris.
Jõudes varahommikul Budapesti, oli meil õnneks paaritunnine varu, et leida transport lennujaamast rongijaama, osta piletid ja siis end mugavalt 8-tunniseks sõiduks ette valmistada. Kahjuks kõik nii hästi ei sujunud. Jõudes rongijaama, läksid kaks meist pileteid ostma kuid kadusid sealjuures vist umbes tunniks. Piletijärjekord oli pikk ning kassad klaasi taga. Kuna aga mikrid ei töötanud ja ilmselgelt palju loodetud, et seal inglise keelest aru saadakse, tuli suhelda paberilipikute teel. Saime siis lõpuks 2 piletit: 1 kolmele inimesele ja teine teisele kolmele. Peal oli ainult Budapest – Baia Mare – Budapest. Ei mingeid kellaaegu, ümberistumiskohti, kuupäevi, mitte midagi. Hakkasime siis asja uurima ning selgus, et võime istuda ükskõik millisele rongile iganes tahame. Joostes viimasel minutil rongile, mõtlesime, et nüüd asi vähemalt laabunud. Õnneks olime ise järele uurinud, et mis kellast ja kus linnas on ümberistumine. Kuid oh ei, tuli konduktor ja hakkas seletama, et meil on mingid piletid puudu. Jälle – inglise keelest ei saanud aru tuhkagi. Seletab midagi, et meie piletid on õiged, kuid midagi puudu. Lõpuks jooksis järgmisesse vagunisse ning nagu hiljem kuulsime, siis oli seal üle terve selle hüüdnud, et kas keegi inglise keelt oskab. Õnneks tuli üks advokaat, kes seletas meile ära, et puudu on mingisugused kohapiletid (ja seisupileteid ei olnudki) ja kes õnneks ajas asju, et saime ostetud järgmisele rongile need piletid ette ja jõudsime ka oma 7-minutilise ümberistumisajaga järgmisele rongile.
Lootes, et tänu kogemustele tagasitee paremini sujub, siis see oli vaid unistus. Minnes otsima kohapileteid tuli välja, et on riigipühad ja kõik on välja müüdud. Mis mõttes? Meie vahepeatuseni – Oradeani – oli võimalik jõuda, kuid sealt edasi polnud pileteid kuskile. Mõtlesime sõita läbi Debrecheni, kuid kuna piletitel oli mingi märge juba peal, siis seda linna kasutada ei saanud. Mõtlesime, et no, parem ikkagi poolele teele ära minna. Istusime öösel kell pool 2 rongile ja hakkasime liikuma. Olles kella nelja ringi Oradeas, üritasime ka sealt veel saada pileteid, kuid mida pole seda pole. Pakuti neid alles kella üheksasele rongile. Üks võimalus oli veel jäänud – küsida otse konduktorilt. Mees oli sõbralik ja võttis meid rõõmuga rongi peale, kuid öeldes meile piletihinna, oli see röögatu. Kuid võimalus oli ka veel teine, paneb meile allkirja ja maksame mustalt talle. Olime nõus, mis ikka juhtuda saab? Meie vagunis oli veel üks Slovakkia poiss, kes ütles, et see on siin riigis normaalne. Järsku aga meenus, et konduktorid vahetuvad. Üritasime siiski leida esimest, kuid see oli lootusetu. Mõtlesime aga, et elu on seiklus ja et mis ikka juhtuda saab. Järgmine konduktor vaatas imelikult, küsis pileteid, aga ütlesime, et eelmine pani küll allkirja alla, et kõik on korras. Lõpuks läks minema. Kolmas enam ei viitsinud meiega jaurata ja kirjutas lihtsalt allkirja alla.
Varahommikul jõudsime Budapesti ning saime sealgi ilusa päeva veeta, kuid üks on kindel. Rongidega me enam Ida-Euroopas ei reisi.
Sinu hääl on antud! 242 korda
Lisas Gertzu
1.82
Suve päev
Üks suvine päev kui Pärnus olin. Piknik rannas, jalutuskäik muulil, ujumine rannas, õhtusöök restoranis. Pildil olev veemäng oli lihtsalt supper! Kuidas päike sillerdas veepiiskasid... :)
Sinu hääl on antud! 28 korda
Lisas ancela
1.81
Sel suvel Rakvere Linnuses .
Sinu hääl on antud! 119 korda
Lisa uus
Selleks, et lisada peate olema sisselogitud!
Kommentaarid
Angelika12 18-11-2010 18:55
Vanus: 11 +0
-0
Kle see Tupla on täitsa hea šokolaad
anna 20-06-2010 17:12
Vanus: 14 +0
-0
Tupla on täitsa hea šokolaad ja ma sööks seda kogu aeg:P
cissy 04-01-2010 16:32
+0
-0
:D
Näita kõiki kommentaare (36)
Lisa Kommentaar
Samast teemast vanemad artiklid