veronika@buduaar.ee


{:355780 width=100 height=85 align=left}Inimkond on alati püüdnud Loojat jäljendada, olgu tegu kunsti või oma organismi kapitaalse ümberkujundamisega. Muudetakse sugu, rinnapartiid ja hambumust, aastatuhandeid on tegeletud pideva aretustööga, et luua endale sobiv vili ja koduloom.

 

Nüüd on uueks vahendiks kiirete muudatuste elluviimises geenitehnoloogia. Kes näeb selles vaid ohtu, kes päästerõngast nälgivatele rahvastele. Tõde võib aga peituda hirmude ja lootuste vahepeal.

Geneetiliselt muudetud organismide all mõeldakse elusolendeid, kelle pärilikkuse ainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene või kelle geene on muudetud. Biotehnoloogiliste meetodite abil kantakse mõni ühe organismi omadus üle teisele organismile. Selle tulemusel saadakse uute, inimese poolt määratud omadustega isendeid (näiteks külma- või haigusekindlamaid).

Geneetiliselt muundatud organismide käitumine pika aja jooksul pole teada. Suurim probleem tuleneb sellest, et geenitehnoloogia on suhteliselt uus ja paljud ohud pole veel ilmnenud. Teaduslikult ei ole veel päris kindlalt tõestatud, et muudetud geenidega toidu söömine on ohutu, kuid samuti pole tõestatud selle kahjulikkust.

{:355781 width=100 height=85 align=right}Ameerikas on geneetiliselt muundatud toiduainete osakaal poelettidel juba ligi 70% ning sajad miljonid ameeriklased on sellist toitu juba kümmekond aastat aktiivselt tarbinud, kuid teada olevalt pole see veel kellegi surma põhjustanud. Eestis kehtiv kord ütleb, et muudetud geenidega toitu tohib müüa alles pärast vastava loa saamist. Kuna keegi pole ühtegi sellist luba Eestis taotlenud, võiks arvata, et geneetiliselt muundatud tooteid meie toidupoodides polegi. Kuid nii lihtne see ei ole, sest paljudest toodetest, kus on kasutatud maisi- või sojajahu, võib leida mõningaid jälgi geneetilisest muundamisest. Euroopas kehtib põhimõte, et luba ja vastavat märgistust vajab selline toidukaup, kus mõnda komponenti on muundatud rohkem kui 1% ulatuses.

Muundatud geenidega toidu tarbimise reaalseimateks ohtudeks on allergiate tekke soodustamine ja antibiootikumide suhtes resistentsuse kujunemine. Eriti tõenäoline on see siis, kui on lisatud nende organismide geene, mida inimese toidus pole kunagi olnud.

Geneetiliselt muundatud toidu kohta liigub mitmeid väiteid:
-Pealmine hirm geneetiliselt muundatud toidu vastaste seas on, et sissesöödud muundatud geen jääb imetajate organismis kuidagi püsima ning võib kahjustada tulevaste põlvede geneetilist koodi. Samas iga kord porgandit või kapsast süües sööme me ühtlasi ka 25 tuhat erinevat porgandi või kapsa geeni. Toiduainete geneetilisel muundamisel lisatakse tavaliselt vaid paar uut geeni, mis on taimes eelnevalt olnud 25 tuhande geeni kõrval tühine arv ning ei tohiks üldises pärilikkusinfos niivõrd suurt rolli mängida. Pealegi ei ole võõrad geenid suutelised meie organismis püsima jääma, kuna selleks puuduvad vastavad bioloogilised võimalused.

-Peljatakse, et taimede risttolmlemise ja viiruste levimise tulemusel võivad areneda nn. „superumbrohud“ ning mürkidele vastupidavamad taimekahjurid. Kui selline juhuslik geeniülekanne osutub looduses edukaks, siis pole seda enam võimalik peatada. Suurbritannia valitsuse tellitud uurimused on näidanud, et erinevatele herbitsiididele vastupidavate geneetiliselt muundatud rapsi vormide kasvatamine kõrvuti olevatel põldudel on põhjustanud mitmele herbitsiidile vastupidava rapsi hübriidi teket. See tõestab, et risttolmlemine on võimalik. On juba leitud esimesed jäljed herbitsiididele vastupidavast umbrohust ning põldudel, kus on kasvatatud Bt-toksiini geeniga geneetiliselt muundatud taimi, on arenenud Bt-toksiini suhtes mittetundlikud taimekahjurid. Bt-toksiini tootev geen on üks peamisi geneetilisi modifitseeringuid põllumajanduskultuuride juures.

-Väidetakse, et geneetiliste manipulatsioonidega saab suurendada põllukultuuride viljakust. Näiteks on aretatud mais, mida pole vaja putukamürkidega pritsida. Siiski võib suurenenud saagikuse väite ümber kummutada 1999. aastal USA ülikoolide poolt läbi viidud uurimusega, mille käigus jälgiti 8200 põldu, kus kasvatati geneetiliselt muundatud herbitsiidile vastupidavat sojauba. Selgus, et nende saak oli 6,7 % väiksem ning neid töödeldi 2 kuni 5 korda suurema herbitsiidide kogusega kui geneetiliselt modifitseerimata sojasorte.

-Väidetakse, et näljahäda põhjuseks on ülemaailmne toidunappus ning geneetiliselt muundatud põllukultuurid on selle probleemi lahendus, kuna nad on vastupidavamad. Toidunappuse väide võib eksitada neid, kes pole teadlikud toiduainete ressursside olukorrast ja nälja põhjustest maailmas. ÜRO Toiduprogrammi andmetel on praegune toidutootmine 1,5 korda suurem, kui on vaja, et toita ära maailma rahvastik. Viimase 40 aasta jooksul on maailma elanike arv kasvanud 90 % võrra. Samal ajal on toidu tootmine ühe inimese kohta kasvanud 25 %. Vaatamata sellele nälgib üks miljard maailma elanikkonnast. Põhjused on sotsiaalsed, aga mitte toidunappus.

{:355783 width=100 height=65 align=left}Samuti on tõestatud, et geneetiliselt muundatud taimed ei suuda looduslikes tingimustes vastu pidada ning surevad looduses. Briti bioloogid uurisid kümme aastat nelja sorti geneetiliselt muundatud taimede - raps, suhkrupeet, mais ja kartul – suutlikkust põllul vastu pidada. Selgus, et muundatud taimed ei jää looduslikes tingimustes ellu. Uurimuse tellisid Briti valitsus ja biotehnoloogia töösturite liit ning see läks maksma umbes 2,2 miljonit dollarit. Uurimuse tulemused avaldati ajakirjas Nature ning seda juhtis Briti kuningliku teadus-, tehnoloogia- ja meditsiinikolled