Ivo Reinok on noor näitleja, kes mängib Eesti seriaalis „Ühikarotid,“ kehastades ühte peategelast Andrit. Võib öelda, et noormehel on nii mõnigi asi sarnane enda tegelaskujule, näiteks fakt, et kumbki ei ole pärit Tallinnast. Ivo tunnistas ka, et olles sama vana nagu tema tegelaskuju, sarnanes ta paljuski talle. Kuigi isaks ei ole tema tutvusringkonnas keegi 16aastaselt saanud. Seriaal on suuresti populaarsust kogunud ning on seetõttu ka Ivo endale tähelapnu saanud. „Internetis on palju uusi sõbrataotlusi tekkinud,“ lausub ta.

Näitlema hakkas Ivo juba algkoolis, seda tänu aktiivsele klassijuhatajale, kes suunas õpilasi millegagi tegelema. „Nii sattusin ka mina lavale rebaseid ja muid loomi mängima,“ meenutab noormees.

Sarja „Ühikarotid“ sattus ta tänu Tuuli Roosmaale, kes talle Andri rolli pakkus. Ivo tunnistab, et algul kahtles, kas pakkumine vastu võtta, kuna samal ajal olid tal Von Krahli teatris diplomilavastuse „Kuningas Lear“ etendused ning samuti soovis noormees puhata. „Siis otsustasin ikkagi pakkumise vastu võtta! Käisin proovivõttel ja sobisingi Andri rolli,“ meenutab ta.

Seriaali reaalsuses kahtlevad kindlasti paljud, et kuidas ikka nii ja nii, ei ole ju see ühikaelu nii hull. Ivo sõnul aga on sari suhteliselt reaalne, võrreldes sellega, mis tudengite elus toimub. „Näiteks noorte omavaheline suhtlemine, võibolla nii värvikad karakterid tavaelus ei satu ühte tuppa elama, aga välistatud see ei ole. Nii öelda „pullitegemist“on noorte elus palju ja me ei püüa ka konkreetselt midagi ilustada, vaid räägime üsna vabas vormis,“ räägib ta.

Ivo on hetkel 22aastane, tema tegelaskuju Andri 16aastane, seega hetkel ei saa nende kahe vahel parallele ehk tõmmata, kuid Ivo tunnistab, et kui oli sama noor kui tema tegelaskuju, siis meenutas ta Andrit vägagi. „Ma olen pärit Viljandist ja kooli tõttu poolenisti Tallinnasse kolinud, seetõttu suudan ennast samastada situatsiooniga „väikelinnast suurlinna.“ 6 aastaga on küll iseloom natukene muutunud ja mingid uued tõed enda jaoks selgeks saanud,“ tunnistab Ivo.

Sarjas „Ühikarotid“ on kõik peategelased pärit väljastpoolt Tallinnat, tulnud linna õppima ning saama uusi elukogemusi. Selle võrra oli Ivol enda rolli kergem sulanduda, ei ole ta ka ju ise pealinnast pärit. Paludes tal võrrelda Viljandi ning Tallinna inimesi, ei oska ta erinevusi välja tuua, eks ole ju kõik erinevad. „Kõik inimesed on erinevad ja see, kus on koolis käidud, kellega suheldud või milline on su kodu, see kõik on inimese kujunemisel üks suur mõjutaja,“ leiab ta. Ivole tundub, et suuremas linnas on inimesed vabamad ning julgemad, see võib tulla tema sõnul ka sellest, kuna suuremates kohtades on rohkem inimesi, siis on vähem võimalust oma tuttavatele pidevalt otsa joosta. „Väikelinnas on aga kõik kuidagi isiklikum. Ühtekuuluvustunne on suurem ja võõraid peetakse tihtilugu sissetungijateks. Mida suurem linn, seda rohkem on ka võimalusi oma vaba ajaga midagi ette võtta. Väikelinnades võib aga juhtuda, et kuna inimestel on igav, siis proovitakse endal ise elu huvitavaks teha, paraku aga vahel väga valede vahenditega,“ teab Ivo rääkida.

Seriaali võtteplatsil pingeid ei ole ning kõik saavad omavahel hästi läbi. Ivol oli juba tuttav nägu ees, nimelt Iirise osatäitja Kirsti Villard on tema kursaõde. „Teiste osatäitjatega suhtlen põhiliselt võtteplatsil, kuna olen enamus ajast siiski Viljandis koolis. Usun, et varsti on võimalus ka väljaspool võtteid koos aega veeta, toredad inimesed on nad.“

Peale näitlemise ei jagu Ivol aega praktilsielt millekski, kuna näitlemine võtab lihtsalt kogu tema aja, kui aga see hetk tekib, siis leidub asju küll, mida teha. „Kui tekib vabu minuteid, siis peamiselt puhkan, mängin kitarri, laulan ja loen. Minu isa on spordimees, siis seetõttu olen juba pisikesest peale tegelenud tennise ja mäesuusatamisega. Paar aastat nüüd pole aga suuski alla saanud ja reketit kätte võtnud. Hinges aga on suur soov oskused meelde tuletada ja uuesti rohkem tegelema hakata,“ tunnistab näitleja.

Enda tulevikku ei näe me keegi ette ning seetõttu ei oska Ivo ka öelda, mis temale elu ette toob. Hetkel on tema sihiks lõpetada Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, kus õpib kolmandal kursusel näitlemist. „Tahaks ülikooli ära lõpetada ja saada heaks näitlejaks! Kaugema tuleviku kohta ma ei oska öelda, eks kõik võib muutuda. Alati on ju ka võimalus näiteks metsa ära kolida,“ räägib ta Buduaarile.

Buduaar.ee