Olen märganud, et on kahte tüüpi inimesi – need, kellele on oluline bränd, ning need, kelle jaoks ei mängi see mingit rolli. Ja need, kes hoolivad brändikaubandusest, jagunevad omakorda kaheks – need, kes kannavad kaubamärgi välja, ning need, kes arvavad, et nad seda teevad.

Loomulikult tahame kõik olla hästi riides, kanda kvaliteetseid ja ilusaid riideid. Kuid ka siin on oma piirid. Kui sulle on oluline kallis märk, peaks olema ka sinu käitumine ja maneer sellele vastav. Vastasel korral näed sa nendes riietes üsna kentsakas välja.

Minu arvates on meie ümber liiga palju Gucci, Armani ja D&G jne kandjaid, kellele edevate brändide omamine lausa elu ja surma küsimus. Miks? Kas see kompenseerib talle midagi? Annab voli ülbemalt käituda? Kas see tõstab teda tema meelest kõrgemale positsioonile? Mõni (või paljud) isegi arvab, et brändiriie teeb temast rohkem lugupeetud ja väärikama inimese. Jah, see on tõsi! Kui oled ka ise väärikas, siis brändmärk lisab i-le täpi ja seda on väga šeff vaadata. Kuid vahel on ka vastupidi...
Enne oste võiksid inimesed rohkem läbi mõelda, kas luksusbränd tegelikult ka olemusega sobib, kas see väärikalt ka välja kantakse. Mitte sellele, et oh kui äge, nüüd mul naabri-Jürile näidata, et mul temast ägedam king jalas, või sellele, et olen brändi kandes automaatselt austatud inimene ja see lubab mulle x käitumist.

Loodetavasti ei taha sa olla järgmine Guessi ja Armani beib, kes välismaa outlet’idest 90% soodustusega end brändikaubaga üle on külvanud, nähes välja nagu ehitud kuusepuu. Või Armani suurte kirjadega pluusi kandev jõmm, kes sõites suunatuld ei näita ja pargib kolmele autokohale korraga. Selline mardisandi-käitumine teeb sind ennast brändinarriks ning rikub brändi mainet. Kui kannad, tee seda väärikalt.

Merlyn Uusküla
Buduaar Shoppingule