Lõpuks on see siis nüüd käes. Esimest korda elus olen saanud kaalnumbri 6-ga algavaks. Oh, ma olen seda päeva oodanud. Minu eesmärk on kõigest 9 kg kaugusel. Hetkel kaalun siis 69 kg. Selleks, et mitte põruda, olen õnneks suutnud endale luua suures eesmärgis ka väiksemaid, ehk siis väike eesmärk oleks  65 kg saavutada ja seejärel püüda suurt eesmärki. Sulle, kes sa samuti kaalu alandad, soovitan eelkõige panna paika suur eesmärk ja seejärel läbi väikeste eesmärkide saavutamistega pürgida suure võiduka lõpuni. Nii on kergem, usu mind. Iga väiksem võit toetab lõpuks suurt võitu.

Te kõik kiidate mu järjepidevust ja head motiveeritust. Uskuge mind, kui teile oleks pakutud selline võimalus ja seda tõepoolest juhtub elus vaid 1 kord, siis usun, et annaksite endast samamoodi maksimumi. Samas ma ei saa ka kõigi eest rääkida, usun et võib-olla nii mõnigi ei oskaks hinnata seda, mis elu talle võimaldanud on. Mis mind motiveerib ja õigel teel hoiab? Oi, neid allikaid on palju. Ma võin teile mõnest ka rääkida.
Vanad pildid ja suureks jäänud riided. Neid on  nõrkusmomendil hea vaadata, siis saad ikka aru, et ei taha enam kunagi nii „toekas“ olla. Ma olen kuulnud, et mõni kleebib lausa endisest vormist foto külmkapi ukse peale, et siis söömisega hoogu ei satuks.
Komplimendid. Need tiivustavad  peaaegu et alati. Nädalavahetusel oli  firma jõulupidu, võib öelda, et esimest korda läksin uhkusega peole ja ma tundsin end mugavalt ja kaunilt. Toppisin varba otsa  10 cm kontsakingad ja pidasin ikka peo lõpuni vastu. Varem poleks sellised kingad mõttessegi tulnud, sest  jalad oleks juba esimese 20 minutiga väsinud ja valulikud olnud.
Arctic Spordiklubi. Jah, ja need ülivõrdes supertreenerid suudavad mind iga kord motiveerida. Ma imestan siiani, et kustkohast on sellised inimesed leitud, kes teevad oma tööd maksimaalse pühendumise ja naudinguga. Nad ei tee seda tööd töö pärast, et kuidagi tulen ja teen inimestele trenni ära, vaid meeletu sära, optimismi ja energiaga. Ja minusugusele laiskvorstile on see ääretult tähtis. See on tunne, emotsioon, mis trennidesse justkui magnetina igakord tagasi kisub.
Buduaari blogi. Loomulikult motiveerivad mind kõik need, kes minu tegemisi  Buduaari vahendusel jälgivad. Ma olen inimene nagu iga teine ja selgemast selgem on see, et loen ikka kommentaare oma jutukeste alt ja siiani olen nii üllatunud, et üldjuhul jätkub inimestel ainult positiivseid kiidusõnu. Neid lugedes tunnengi, et  selg tuleb sirgena hoida ja ettevõetuga ikka edasi rühkida, sest loodetavasti on nii mõnigi lugejatest samamoodi kaalulangetamise konarliku tee ette võtnud  ja me ometigi ei tahaks teineteist oma nõrkusega alt vedada.
Nonii, aitab küll. Eelmisel nädalal rääkisin Ultratone kogemusest ja nagu ikka oli arvamusi seinast seina. Ma võin öelda, et mind ei huvitagi need sentimeetrid niipalju. Ma usun, et korraliku toitumise ning järjepideva trenniga saan ma neid sentimeetreid ka ise vähemaks. Mind pigem huvitab trimmimise ning toonusesse saamise pool. Ma olen mitmes loos maininud, et olen oma lõtvunud nahaga  ning naharebenditega hädas, see on ka üks peamisi põhjuseid, miks ma Ultratone’i proovima läksin. Mul on hea meel tõdeda, et tõepoolest  see hooldus trimmib ning mu nahk on rohkem toonuses. Ma võin ju lõpmatuseni trenni teha ja ehk saan alles 2-3 aasta pärast nendest „vanaema“ kätest lahti. Ma ei tea seda, küll aga annab Ultratone mulle lootust, et see aeg võib osutuda oluliselt lühemaks.
Üldiselt on mul kõik hästi, kui ilmad natukenegi soojemad oleksid. Mul on kogu aeg KÜLM! Ma tean, et  see pidi tavaline olema, kui kaalu on vähemaks jäänud. Eelmisel aastal polnud probleemi villase mantliga, mõnus ja soe oli olla. Sel talvel pean vist endale karupüksid ning kasuka ostma. Enamus koguvad talveks polstrit, et ikka soojem oleks, mina aga annan rõõmuga kõik ära.

Minu kaal 84 kg->69,0kg

Olge ikka tublid, kaunist jõuluaega teile ning sööge ikka mõistlikkuse piires, on endal kergem

Inna